tarbeesemete valmistamisel peamine tooraine ja sellest tehtud tahvlid said ka põhiliseks kirjutusmaterjaliks. Kivi, puitu ja metalle tuli hankida teistelt maadelt. See sundis mesopotaamlasi juba oma kõige varajasemal ajalooperioodil suhtlema naaberaladega. Olles välismaailmale avatud, tuli siinsetel aladel kannatada ka sagedaste sissetungide all. Samas levis Mesopotaamia enda tsivilisatsioon laialdaselt naaberpiirkondadesse. Võib öelda, et sealne tsivilisatsioon tegi vanaaja vältel läbi olulisi muutusi. AJALOOLINE ARENG. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajateks on sumerid, kes pisut varem kui egiptlasedki - IV aastatuhande lõpuks eKr - jõudsid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele. · u 7000 eKr tehakse Mesopotaamias algust põlluharimisega · u 3000 eKr algab Sumeri linnriikide ajajärk (linnad Ur, Uruk) ja Akadi riik. Gilgames, maailma vanima eepose prototüüp elas 27
kirjutusmaterjalina. Kivi, puitu ja metalle tuli aga hankida sageli küllalt kaugetelt maadelt, mis juba kõige varasematest perioodidest alates stimuleeris suhtlemist naaberaladega. Viimast soodustas ka tõsiasi, et erinevalt Egiptusest on Mesopotaamia välismaailmale kõigist suundadest avatud. See omakorda on toonud kaasa paljude erinevate rahvaste korduvaid sissetunge, aga samuti Mesopotaamia enda tsivilisatsiooni laialdase leviku naaberpiirkondadesse. Sellest tulenevalt oli Mesopotaamia tsivilisatsioon Egiptusega võrreldes vähem endassetõmbunud, suurema muutumis- ja kohanemisvõimega, aga ka ebastabiilsem. Sealne riiklus, ühiskond ja kultuur tegid vana-aja vältel läbi olulisi muutusi. U 7000 aastat eKr sai alguse põlluharimine Põhje-Mesopotaamias. U 6000 eKr levis põlluharimine ka Eufrati ja Tigrise alamjooksule, millest järgnevalt kujunes Mesopotaamia tsivilisatsiooni lähtekoht.
annaabi.ee 
