Elastsuslaine Elastsuslaine tekib keskkonnas, mille osakesed on püsivas tasakaalus (aatomid kristallvõres, molekulid vedeliku pinnal) juhul, kui mõne(de) osakes(t)e kohalt nihutamine rikub süsteemi tasakaalu. Paigaltnihutatud osakese ja naaberosakeste vahel tekivad sel juhul elastsusjõu tüüpi jõud, mis · sunnivad paigaltnihutatud osakest pöörduma tagasi tasakaaluasendisse; · nihutavad paigalt naaberosakesed. Kuidas lained tekivad Lained tekivad siis, kui võnkumine levib edasi. See on võimalik, kui võnkuva keha ümbruses on palju teisi kehi, mis on üksteisega elastselt seotud ja vastastikmõjus. Kui panna üks selline keha võnkuma, siis hakkavad väikese hilinemisega võnkuma ka selle keha naaberkehad. Need omakorda panevad võnkuma järgmised naabrid. Nii võib võnkumine kanduda edasi kuitahes kaugele, võnkuvad kehad aga püsivad oma algsel kohal.
sagedusest. Valulävi on heli intensiivsus mille juures tekivad kuulmis kahjustused (I=10W/m2).Heli valjus (L) 1 detsibell on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille intensiivsuse ja 0-nivoole vastava intevsiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.Heliallika võimsus N=IS I.intensiivsus,S-svääri pindala Lained elastses keskkonnas elastseks nim keskkonda, mille osakesed on omavahel vastastikmõjus, st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta naaberosakesed. Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks. Lained jaot: ristlained osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga ja pikilained osakesed võnguvad piki laine levimise sihti. Lainepikkus nim kaugust, mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel. =v*T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist- elastsusmoodulist E ja tihedusest (roo) V Lainega kandub edasi akustiline energia. Laine põhivõrrand x=Asin(t-);=s/v, s-teepikkus v-kiirus.
Fh =nSdv /dx . 12. LAINED JA AKUSTIKA Lained elastses keskkonnas - Elastseks nim keskkonda ,mille osakesed on omavahel vastastikmõjus, st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta naaberosakesed. Võnkumise ruumlevimise Viskoosus e. sisehõõrdetegur (η) [Pa s]. Üleminekut laminaarselt voolamiselt turbulentsele voolamisele protsessi nim laineks. Lained jaot: ristlained-osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga ja iseloomustab Reinoldsi arv Rek=1000 pikilained - osakesed võnguvad piki laine levimise sihti. Lainepikk lamda nim kaugust, mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel. Lmd=v·T
peajadas, mis kulgeb diagonaalselt üle diagrammi. Väike grupp kollaseid ja punaseid tähti- hiiud, mille heledus on suurem sama temperatuuriga peajada tähtede heledusest, pole aga miskit muud, kui Maury kitsaste spektrijoonte tähed (jooned moodustuvad tähe hõredas atmosfääris ,,häireteta"). Peajada tähtede ehk kääbuste spektrijooned seevastu on laienenud, sest suhteliselt tihedas atmosfääris ei saa ergastatud aatomid segamatult kiirada. Naaberosakesed ,,häirivad". Nüüdisajal nimetatakse graafikut, mis kujutab seost tähtede heleduse ja temperatuuri (värvus, spektriklassi) vahel, Hertzsprungi-Russeli diagrammiks. Taeva näivalt heledaimate tähtede HR-diagramm on petlik, sest kaugeid hiidusid näeme vaid tänu nende suurele absoluutsele heledusele, kääbustest aga paistavad meile ainult lähemad. Koostades HR- diagrammi näiteks kuni 15 valgusaasta kaugusel asuvatest tähtedest, leiame sellelt vaid kolm
Pikilaine ja ristlaine Elastsuslaine tekib keskkonnas, mille osakesed on püsivas tasakaalus (aatomid kristallvõres, molekulid vedeliku pinnal) juhul, kui mõne(de) osakes(t)e kohalt nihutamine rikub süsteemi tasakaalu. Paigaltnihutatud osakese ja naaberosakeste vahel tekivad sel juhul elastsusjõu tüüpi jõud, mis · sunnivad paigaltnihutatud osakest pöörduma tagasi tasakaaluasendisse; · nihutavad paigalt naaberosakesed. 1 -- osakesed on tasakaalus 2 -- A nihutati paigast 3 -- AB vaheline tõukejõud on nihutanud B edasi ja sundinud A liikuma tagasisuunas 4 -- B on nihkunud tagasi C ja A edasi,
Kuuldavat heli nimetatakse ka hääleks. Heli levib ainult elastses keskkonnas. Milline on elastne keskkond? Selline, kus elastsusjõud viivad tasakaaluasendist väljaviidud osakese sinna tagasi. Elastne keskkond 74 on näiteks veepind, aga ka vesi, tahkis, ka õhk . Absoluutselt mitteelastset keskkonda polegi. Kui panna elastse keskkonna mingi osake võnkuma, siis elastsusjõud panevad ka naaberosakesed võnkuma, need jälle oma naabrid ja nii hakkavad võnkumised levima. Heli levib nii pikilainena (gaas, vedelik, tahkis) kui ka ristilainena (tahkis). Heli kiirus oleneb keskkonnast mida tihedamalt molekulid paiknevad, seda tugevamalt on molekulid omavael seotud elastsusjõududega ja seda suurem on ka heli levimiskiirus. Aine v (m/s) Õhk 332 Vesi 1480 Teras 5100 T
annaabi.ee 
