isikud) ja toimetulekutoetuse maksmine majanduslikult halvasti toime tulevatele isikutele) Kirjandus: Elamistingimused. 2000. Toimetaja Purju, A. Statistikaamet , Tallinn Housing Change in East and Central Europe: Integration or Fragmentation? Edited by: Lowe, S., .Tsenkova, S. (2003) Ashgate Publishing Ltd Housing Europe 2007. 2007 Review of Social, Co-operative and Public Housing in the 27 EU member States. CECODHAS. Kõre,J., R. Murakas 2006. Tallinna ja naaberomavalitsuste elamualade analüüs. Tallinna Linnavalitsuse tellimus Kõre, J., Purga, H. 2006. Tagastatud majade üürnikud - toetust vajav sotsiaalne grupp. Sotsiaaltöö, nr.1 Kõre, J., Kiik, R., Boswinkel, E., 2006. Homelerssness in Estonia Problwem of the Individual or the Society?European Journal of Housing Policy, Volume 6, Number 3; 297-312 Kõre, J., Tall, K., Koppel, M. 2006. Toetus ja eluase. Sotsiaaleluaseme kasutamise kogemus Tartu linnas. Kährik, A
asulasse). Statistikaameti andmetel elab linnas 10669 elanikku, vallas kokku aga 12567 elanikku. See tähendab, et linnas elab ligikaudu 85 % kogu valla elanikest. Statistikaameti andmetest ka nähtub, et alates 2012 aastast on Jõhvi valla elanike arv vähenenud 4,1%, Jõhvi linna elanike arv 3,7% (lisa 5).2 Jõhvi valla halduskeskus Jõhvi linn on kujunenud regionaalseks keskuseks, mis pakutavate kaubandus- ja teenindusvõimalustega toetab naaberomavalitsuste arengut. Linna lähiümbruses (ca 15 km raadiuses) elab ligikaudu 65 000 inimeset. Valla ruumilise arengu üks tähtsamaid mõjutajaid on mäetööstus (ja sellega kaasnevad tööstused). Kaevanduste ja karjääride tegevus ei mõjuta mitte ainult sotsiaalseid protsesse ja mõjusid looduskeskkonnale, vaid seab kitsendusi hilisemale ehitustegevusele. 3 Ruumilist arengut toetab valla hea logistiline asukoht – valda läbivad
annaabi.ee 
