suuraju poolkeradest ja talamusest ning suunab neid eelkõige punatuuma ja silda. Basaaltuumade vigastuse korral ilmneb lihastoonuse suurenemine, samuti kontrollimate liigutuste (värinate) tekkimine puhkeseisundis. Tähekujulised rakud moodustavad üle 50% koore rakkude üldhulgast. Neid iseloomustavad lühikesed jätked (ka aksonid), mis ei ulatu hallaine piiridest väljapoole. Nende peamisteks funktsioonideks on aferentsete impulsside vastuvõtt, erutuse ülekanne naaberneuronitele ning püramiidrakkude talitluse integreerimine. Püramiidrakud on püramiidja, tipuga koore pinna poole pööratud rakukehaga. Neil on pikk akson, mis väljub koorest valgeainesse. Valgeaines moodustavad püramiidrakkude aksonid assotsiatsiooni-, komissuraal- ja projektsioonikiudusid. Suurimad püramiidrakud Betzi hiidpüramiidid paiknevad ajukoore eesmises tsentraalses osas, peamiselt primaarses motokorteksis. Püramiidrakkude peamiseks funktsiooniks on eferentsete impulsside
*kiirusagar sensoorse info vastuvõtt ja töötlus. *oimusagar lõhnade ja kuulamise keskus, mälu, otsustamine. *kuklasagar visuaalse info vastuvõtt ja töötlus. Basaaltuumad paiknevad valgeolluse sees. Funktsiooniks on motoorika reguleerimine ja lihastoonuse regulatsioon. suuraju poolkerade koor on NS kõrgeim osa. Koore (hallaine) rakkude põhitüüpideks peetakse tähekujulisi rakke (võtavad vastu aferentseid impulsse, kannavad erutuse üle naaberneuronitele) ja püramiidrakke (eferentsete impulsside genereerimine ja nende suunamine aksonite kaudu ajutüves ja seljaajus paiknevatele lüli ja motoneuronitele, mille abil juhitakse tahtelisi liigutusi. Suuraju poolkerade koore funktsionaalsed alad: *primaarsed alad on seotud perifeersete meeleorganite ja lihastega, neis paiknevad meeleelundite kõrgemad keskused; *assotsiatsioonialade ülesandeks on ajukoorde saabuva info töötlemine; *tertsiaarsete alade tähtsus on ajupoolkerade koostöö tagamine
annaabi.ee 
