elektronpilvede vahel. Need on üksikult väga nõrgad vastastikmõjud, mis toimuvad naaberaatomite vahel, seega peaksid aatomid olema suhteliselt üksteise lähedal. 2) vesiniksidemed 10 30 kJ/mol 0,3 nm Vesinikside tekib elektronegatiivse aatomiga (tavaliselt O või N) kovalentselt seotud H ja teise elektronegatiivse aatomi (H-aktseptor) vahel, kas samas või mõnes naabermolekulis. Side on tugevam, kui aatomid asuvad ühel joonel. 3) ioonsed sidemed 20 kJ/mol 0,25 nm Ioonsed sidemed on vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. (ehk erinevate laengutega osakeste vaheline side :) ) 4) hüdrofoobsed interaktsioonid - <40 kJ/mol sarnaste apolaarsete aatomirühmade (aromaatsed tuumad, hästi pikad süsinikuahelad)
Sidemeenergia 0,4-4,0 kJ/mool Pikkus 0,1-0,2 nm Van der Waalsi jõud tekivad indutseeritud elektrilistest interaktsioonidest kahe lähestikku jõudnud aatomi positiivselt laetud tuumade ja negatiivselt laetud elektronpilvede vahel. Vesiniksidemed Sidemeenergia 10-30 kJ/mool Pikkus 0,3 nm Vesinikside tekib elektronegatiivse aatomiga (tavaliselt O või N) kovalentselt seotud H ja teise elektronegatiivse aatomi (H-aktseptor) vahel kas samas või mõnes naabermolekulis. Side on tugevaim kui aatomid asuvad ühel joonel ja molekulid on struktuurilt komplementaarsed. Suur tähtsus bioloogiliste makromolekulide ruumiliste struktuuride moodustumisel. Ioonsed sidemed Sidemeenergia 20 kJ/mool Pikkus 0,25 nm Ioonsed sidemed on vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. Hüdrofoobsed interaktsioonid Sidemeenergiad - <40 kJ/mool
.. B , kus ... tähistab vesiniksidet A H ... A ja A ning B on kas O, F või N aatom Aatomid paiknevad kas ühel sirgel või kuni 30°-se nurga all sirgjoonest: Vesiniksideme tekkemehhanism Elektronegatiivne aatom tõmbab vesinikult ära suure osa ühisest elektronpilvest, jättes positiivse osalaenguga prootoni molekuli ,,pinna" lähedale. Teise molekuli vaba elektroniparr või muu negatiivse osalaenguga osa saab läheneda sellisele prootonile enam kui mistahes teisele tuumale naabermolekulis. Nende vahel tekib tugev erinimeliste laengute tõmbumine --vesinikside. Vesinikside on mõnevõrra püsivam van deer Walsi jõududest. Vesiniksideme esinemine mõjutab oluliselt aine omadusi. Näiteks põhjustab vesiniksideme esinemine kõrgemaid keemis-ja sulamistemperatuure. Kui vesi ei moodustaks vesiniksidemeid, oleks tema keemistemperatuur ligikaudu -80 °C. Kui oluline on vesiniksideme tugevus? Sulamis- ja keemistemperatuur
annaabi.ee 
