märgistatakse kättesaamatuks. See piirab küll RIP kasutamist suurtes võrgustikes, kuid väldib nn. lõputu loendusega silmuste tekke. Probleemi selgitab järgmine topoloogiafragment: Võrk A - Marsruuter 1 - Marsruuter 2. Kui M1 ei saa A-ga otseühendust, pöördub ta M2 poole, teades, et M2 on A-st ühe vahejaama kaugusel; M2 suunab liikluse taas M1-le jne. Muudatuste viivitamine (hold-downs) - Mingi marsruudi väljalangemisel arvutavad naabermarsruuterid uue marsruudi ja saadavad välja värskendussõnumid; need ei jõua aga otsekohe kõigi võrguseadmeteni ning mõni veel informeerimata seade jõuab välja saata regulaarse (s.t. aegunud) värskendussõnumi, rikkudes õige marsruutimisinformatsiooni. Seetõttu viivitavad marsruuterid värske teabe kasutuselevõtuga, kusjuures viivitusperiood on valitud nii, et kõik võrguseadmed jõuaksid saada muutusteate.
kättesaamatuks. See piirab küll RIP kasutamist suurtes võrgustikes, kuid väldib nn. lõputu loendusega silmuste tekke. Probleemi selgitab järgmine topoloogiafragment: Võrk A - Marsruuter 1 - Marsruuter 2. Kui M1 ei saa A-ga otseühendust, pöördub ta M2 poole, teades, et M2 on A-st ühe vahejaama kaugusel; M2 suunab liikluse taas M1-le jne. Muudatuste viivitamine (hold-downs) - Mingi marsruudi väljalangemisel arvutavad naabermarsruuterid uue marsruudi ja saadavad välja värskendussõnumid; need ei jõua aga otsekohe kõigi 11 võrguseadmeteni ning mõni veel informeerimata seade jõuab välja saata regulaarse (s.t. aegunud) värskendussõnumi, rikkudes õige marsruutimisinformatsiooni. Seetõttu viivitavad marsruuterid värske teabe kasutuselevõtuga, kusjuures viivitusperiood on valitud nii, et kõik võrguseadmed jõuaksid saada muutusteate.
annaabi.ee 
