Ristisõdijad kogusid Metsepoles suure sõjaväe, lükkusid mere äärde ja läksid piki randa, pöörates seejärel sakalaste maakonna suunas ning jõudsid külade juurde. Jagunesid mööda kogu maad laiali ja tapsid väikese väe, mille eestlased kokku ajasid. Vastastel oli tõepoolest sõjaline ülekaal, eestlasi oli väga vähe mööda maad laiali. Nii, et kui rünnati üht piirkonda, siis sealne sõjavägi ei suutnud kunagi vaenlasi tõrjuda, ilma, et oleks abivägesid naabermaakondadest kutsunud. Relvastus oli eestlastel kehvem. Vaenlased kasutasid tolle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust, eestlased jäid neile alla selles suhtes. Näiteks olid vaenlastel kasutusel ammud ning heitemasinad, mida eestlased hakkasid kasutama alles lõpulahingutes. 1219. aastal toimunud lahingus Rävala all, kasutasid taanlased kiviheitemasinaid, mis olid väga efektiivsed. Sõjatehnika oli tõepoolest kehv ning seda hakati arendama liiga hilja.
Valgamaa 2 047 35,2 Viljandimaa 3 589 57,1 Võrumaa 2 305 39,2 Kokku 43 698 1356,0 Mitme ruutkilomeetri võrra on Pärnumaa pindala suurem kui Harjumaa pindala? 45 46 Vastus: Kirjuta, millises maakonnas Sina elad. Nimeta üks Sinu maakonna naabermaakondadest. 47 Mitu tuhat inimest on Sinu maakonnas rohkem (vähem) kui naaber- maakonnas, mille nimetasid? 48 49 Vastus: 50 LISAÜLESANNE. Kirjuta arv 2005 vajaliku hulga ühesuguste numbrite abil, kasutades
proteste mõlemal pool, aktsepteerisid Eesti ja Läti valitsused määratud piirijoont. Tallentsi otsusega jäi eestlastele peamine osa Valga linnast koos raudtee- ja elektrijaamaga. Lätlastele jäi kunagine Luke linnaosa, mis nimetati samuti Valga linnaks ning jäeti samanimelise maakonna keskuseks. Eesti poolel moodustati ka Valga maakond, mis aga ei olnud kuidagi järglaseks tsaariaegsele Valga kreisile. Uus haldusüksus moodustati linna lähiümbrusest ning suuremal osal naabermaakondadest valdu juurde võttes. Kui linnast jäi enamus Eestile, siis lähiümbrusest läks suurem osa Läti riigile ning Valga linn jäi kolmest küljest piiratuks naaberriigi territooriumiga. Selline olukord lõikas Eesti- Valga ära suurest osast linna tagamaast ning peamistest ühendusteedest. Olukorda suudeti 28 linna jaoks pisut parandada 1923. aastal EestiLäti täiendava piirilepinguga, mille tulemusel saadi tagasi lõik Viljandi kiviteest
annaabi.ee 
