kogukondade esindajatest koosnev nõukogu (synedrion). Liidu väge juhtis igal aastal uuesti valitud strateeg. Aitoolia liidu kontrolli all oli Delfi pühamu ja mõnda aega allus aitoollastele teisigi piirkondi, näiteks Boiootia. Suhted Makedooniaga olid enamasti pingelised Makedoonia kuningatel puudus reaalne võimalus kehtestada Aitoolias oma ülemvõimu. ACHIA LIIT: Ahhaia liit Peloponnesose põhjarannikul tugevnes järsult 251. a. eKr, kui temaga ühines idapoolne naaberlinn Sikyon. Sealne riigimees Aratos kukutas Sikyoni valitsenud türanni ja liitis oma kodulinna Ahhaia liiduga, hoolimata selle dooria (mitte ahhaia) päritolust. Aratos ise tõusis pikaks ajaks Ahhaia liidu strateegina selle etteotsa. Ka Ahhaia liidul oli regulaarselt kokkutulev koosolek ja nõukogu (bule); strateegile lisaks valiti igal aastal 10 kõrgemat ametnikku (damiurgoi). Aratose juhtimisel seisis Ahhaia liit vastu
muutuvuse ja sisemise vastandlikkuse üle, pidades maailma mõõdu järgi süttivaks ja kustuvaks tuleks. Väike-Aasia emigrandid viisid filosoofilise arutelu ka Lõuna-Itaalia Kreeka linnadesse. Üks neist, Samoselt Krotonisse asunud Pythagoras (6. sajandi teine pool) kuulutas hinge taaskehastumist pärast surma ja õpetas, et maailm põhineb arvulistel vahekordadel. Temast sai mõneks ajaks üks Krotoni linnriigi juhte, kelle õhutusel vallutati ja hävitati rikas naaberlinn Sybaris (u. 510. a.). Sparta. Peloponnesose poolsaarel Lakoonika maakonnas tekkinud Sparta riik tõusis juba arhailisel perioodil võimsaimaks Kreekas. Spartalased olid doorlased ja pärimuse järgi tunginud Lakoonikasse Mükeene tsivilisatsiooni langusele viinud dooria rännaku käigus. Sellest ajast peale olevat neid juhtinud kaks kuningasuguvõsa, keda mõlemat loeti Heraklese järeltulijaiks. Sparta linn õigemini neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid,
annaabi.ee 
