teisest, neljas rohkem kolmandast ja viies rohkem neljandast. Peale selle peavad kaks esimest saama 7 korda vähem kolmest ülejäänust. Kui palju vilja tuleb anda igaühele? Kas sa saad selle ülesande lahendamisega hakkama? Vastus: Vili tuleb jaotada järgmiselt: 2 5 1 1 1 ; 10 ; 20; 29 ; 38 3 6 6 3 Aritmeetilise jada liikmete esimene omadus Aritmeetilise jada iga liige (väljaarvatud esimene) on tema naaberliikmete aritmeetiline keskmine. Näide: Olgu meil jada 4; 7; 10; 13; ..., siis 4 + 10 7= 2 7 + 13 10 = jne. 2 Aritmeetilise jada liikmete teine omadus Lõpliku aritmeetilise jada algusest ja lõpust võrdsetel kaugustel asetsevate liikmete summa on võrdne äärmiste liikmete summaga. Näide: Olgu meil jada 1, 5; 9, 13, 17; 21; 25; 29 1 + 29 = 30
teisest, neljas rohkem kolmandast ja viies rohkem neljandast. Peale selle peavad kaks esimest saama 7 korda vähem kolmest ülejäänust. Kui palju vilja tuleb anda igaühele? Kas sa saad selle ülesande lahendamisega hakkama? Vastus: Vili tuleb jaotada järgmiselt: 2 5 1 1 1 ; 10 ; 20; 29 ; 38 3 6 6 3 Aritmeetilise jada liikmete esimene omadus Aritmeetilise jada iga liige (väljaarvatud esimene) on tema naaberliikmete aritmeetiline keskmine. Näide: Olgu meil jada 4; 7; 10; 13; ..., siis 4 + 10 7= 2 7 + 13 10 = jne. 2 Aritmeetilise jada liikmete teine omadus Lõpliku aritmeetilise jada algusest ja lõpust võrdsetel kaugustel asetsevate liikmete summa on võrdne äärmiste liikmete summaga. Näide: Olgu meil jada 1, 5; 9, 13, 17; 21; 25; 29 1 + 29 = 30
x = arc cot m + n , n Z 86. Homogeensed trig.võrrandid 87. Jadad 88. Aritmeetiline jada a n = a1 + ( n - 1) d a1 + a n 2a1 + ( n - 1) d Sn = n Sn = n 2 Arit.jada iga liige(v.a esimene) on tema 2 lim y = 0 lim f ( x) = lim f ( x) = f (a) x 0 x a + x a- naaberliikmete arit.keskmine 89. Geomeetriline jada a + = + a = , kus a = R [ u ( x ) - v( x ) ] = u ( x ) - v( x ) [c u ( x )] = c u ( x ) a + (- ) = (- ) + a = a - = - ( uv ) = u v + vu u v - uv + = ; (- ) + ( - ) = - u
täielikult kolligatiivsed ideaalsetes lahustes. Ideaalsed lahused on sellised, kus sama- ja erinimeliste osakeste vaheline toime on ühesugune. Sellisel juhul üleminekul puhtast komponendist lahusesse (lahuse tekkel) osakestevahelise toime iseloom ja suurus ei muutu. Ideaalse lahuse tekkel ei esine soojus- ja ruumalaefekti (∆H=0; ∆V=0). Ideaalseid lahuseid ei ole olemas. Lähedased sellele on väga sarnaste omadustega ainete lahused, nt. tavaline ja raske vesi; homoloogilise rea naaberliikmete lahused (etanool&metanool). Lõpmata lahjad lahused: X1→1 X1= n1 n1 + n2 X2→0 X2= n2 n1 + n2 X1 — LLL moolimurd X2 — LLL moolide arv Lõpmata lahjades lahustes on sama- ja erinimeliste osakeste vahelised toimed erinevad, aga lahustunud aine osakesed asuvad teineteisest nii kaugel, et nende vastastiktoime puudub. Lisades
annaabi.ee 
