tasakaalulisest olekust on väikesed. Käsitleme järgmisi ülekandenähtuseid: 1) (gaaside ja vedelike) viskoossus ehk sisehõõrdumine. Üle kantakse impulssi ehk liikumishulka. 2) soojusjuhtivus. Üle kantakse soojushulka. 3) difusioon. Üle kantakse ainet ehk aine hulka. 3.1.1. Viskoossus Vaatleme gaasi voolamist, olgu see laminaarne voolamine, 'kihiline' - kiirus erinevates gaasi kihtides on erinev. Empiiriliselt (ehk katseliselt) on kindlaks tehtud, et kahe naaberkihi vahel mõjub sisehõõrdejõud: du f = S , (3.1) dz du kus S - kahe naaberkihi kokkupuutepinna pindala, - kiiruse muutumise gradient (näitab kui dz palju muutub kiirus liikumissuunaga ristipidises sihis, - sisehõõrdetegur.
Et jäädaval temp. on n võrdeline rõhuga p, siis on vaba tee keskmine pikkus pöörd-võrdeline rõhuga: 1/p. Molekulide efektiivdiameeter, väheneb temp. tõustes, seepärast kasvab vaba tee keskmine pikkus. Vaba tee pikkuse sõltuvuse temp.-st T määrab Sutherlandi valem: =*T/T+C. §68. Ülekandenähtused: soojusjuhtivus, difusioon, sisehõõre. Kui gaasi voolamise kiirus u muutub kihist kihti, siis mõjub kahe naaberkihi piiril sisehõõrdejõud, mille suuruse määrab empiiriline valem: f= du/dz*S, kus on viskoossus- ehk sisehõõrdetegur, du/dz- kiiruse gradient, s.o. suurus mis näitab kui kiiresti muutub liikumise kiirus kihtidevahelise pinnaga risti olevas suunas z, S- pinna suurus, mille ulatuses jõud f mõjub. Oletame, et kask kokku-puutuvat gaasikihti paksusega z liiguvad erinevate kiirustega u1 ja u2. Iga gaasimolekul võtab osa kahest liikumisest: kaootilisest soo-
annaabi.ee 
