edasi elanud ja pea igast üleüldisest ja maakonna pidudest kiituse ja auhindadega osavõtnud". Postimees kirjutas: ,,President J. Roosberg ja meeskoori juhataja hr. Preisberg on kui kaks suure pääga raudnaela, kellega selts juba paar aastakümmet kindla aluse pääl kinni seisab ilma nendeta ei oleks Jüri laulu ja mänguseltsi vahest nii pikka iga olnud". Selts jätkab kontsertide andmisega Lagedi suveaias, kohalikus ja naaberkihelkondade kirikutes. 1905.a. muudetakse seltsi põhikirja, et oleks õigus ettekanda ka näidendeid. Toimuvad peoõhtuid Rae vallamajas, Lehmja tammikus ja Lagedi suveaias Ilmselgelt vajutas 1905.a. revolutsioon ühistegevuse sordiini alla. Kontroll tugevneb veelgi esimese Maailmasõja eel ja ajal. Sellest annab tunnistust sisemine kirjavahetus Eestimaa kuberneri kantselei ning sama kubermangu ühiskondlike organisatsioonide osakonna vahel. Jälgimine organistatsiooni
Ilm oli imeilus. Sel päeval sõitis Tartust rongiga kohale üle 3000 inimese. Laulupidu algas rongkäiguga Liivaorgu. Seal esines 800 lauljat rohke publiku saatel. Õhtul sai kuulata rannamuusikat, või mängida võrkpalli. Oli avatud rannakasiino, mille orkester mängis südaööni. („Elva Elu“) Enamik alevi elanikest kuulus luteriusku. Juba varakult hakkas elanike keskel liikuma mõte oma kogudusest ja kirikust. Alates 1912. aastast hakkasid naaberkihelkondade kirikuõpetajad ajutiselt seltsimajas. 1914 aastal hakati ehitama väikest kivikirikut, mis jäi sõja tõttu pooleli. Aastal1920 viisid kohalikud elanikud ühes Jaani kiriku toega ehituse lõpule. See oli esimene pühakoda, mis sai valmis vabas Eestis. Kirik mahutas 350 istekohta. Algselt pidasid siin jumalateenistusi Tartu kirikuõpetajad ja ka kohalik köster. 1930 aastal sai Elva kogudus endale oma õpetaja Aleksander Benderi. (Internet)
Kerkib esile ka kaks liidrit, üks on Mahtra valla talitaja Hans Tertsius ning Oti Jaan Rosenberg. Nemad võtavad Mahtra mõisa talupoegade juhtimise enda kätte, valmistavad ette enda kaitseks välja astuma, saadavad laiali ka informatsiooni abipalvega naabermõisatest. Kuna talupoejad jätsid adrakohtuniku ette ilmumata, ilmub viimane Mahtrasse, kaasas 50 sõdurit. 2. juuniks kutsutakse tõrkujad mõisa. Päädib sellega, et nendega koos tulevad ka teised talupojad, samuti naaberkihelkondade talupojad, kokku 700-800 talumeest. Talupojad lähevad mõisa õuele, sõdurid piiratakse ümber. Talupojad on eelnevalt konsumeerinud mitmeid julgustavaid jooke, tekib sõnelus. Mõne aja pärast jõutakse tõuklemiseni. Mehed on üsna käredad, esitavad mitmesuguseid nõudmisi. Sõneluse käigus (arvatavasti Jüri Tork) olevat ühte sõjaväe majorit löönud. Sellest piisas, sellele vastati püssilasuga, talupoeg sai surma. See oli signaaliks teistele
annaabi.ee 
