kuju (e ö; i ü);labialiseeritud torus Teiste keelte vokaalid i u i i (õ) u e o e o ä a a läti keel vene keel i ü u Eesti keel on naaberkeeltest keerukama vokaalisüsteemiga + e ö o veel häälikupikkus ja välde (n läti ja soome k välde puudub) ä a soome keel Prosoodilised vahendid Prosoodia häälikujärjendite erineval viisil hääldamine Intonatsioon (lause tasand) langev neutraalne tõusev imestus lainetav iroonia
võimalik jagada neljaks suuremaks rühmaks. Tartu murde põhjarühma kuuluvad rohkete põhjaeestiliste joontega Tartu-Maaja ja Kodavere-Kavastu murrak. Murde läänerühma moodustavad Rannu, Puhja, Nõo, idarühma Kambja, Võnnu ning lõuna rühma Rõngu, Otepää ja Sangaste murrak. Liigitus aluseks on võetud endisaegsed kirikukihelkonnad, murrakupiirid teadagi on kihelkonnapiiridega võrreldes suhtelised. 4 Naaberkeeltest on Tartu murrakuid mõjutanud läti keel lõunas ja vene keel idas, kuid need mõjud piirduvad siiski vaid üksikute sõnalaenudega, näiteks läti tsäunma `nokkima`, `hakkima` müütnik `vihane sõnakehv inimene` või vene mosna `mõnus` sudak `koha` või täta `isa, vanaisa`. Tartu murde põhjarühm (KodKav, TMr) on keeleldasa võrdlemisi ühtlane, selle peamiseks tundemärgiks võib pidada põhjaeestiliste joonte rohkust. Erinevalt
kadunuva ‘nad olevat kadunud’; eitavas kõnes samuti pöördelõpud, nt es tuleva ‘nad ei tulnud’, ei saami ‘ me ei saa’; demonstratiivpronoomenites lähedase ja kauge vastandus: sii ‘see’ ja nii – nee ‘need’ ning tuu ‘too’ ja nuu ‘nood’; Tartu murdeala sisemine liigendus Keeleline keskus ajalooliselt Otepää, hiljem Nõo. Neli murrakurühma, mille kujunemisele on avaldanud mõju läbikäimine erimurdeliste naaberaladega.. Naaberkeeltest on mõjutanud läti keel lõunas, vene keel idas, kuid pigem üksikute sõnalaenude näol. Põhjarühm Tartu-Maarja ja Kodavere Kavastu murrak. siirdemurre südaeesti idamurdele, erineb tavaliselt Tartu murdest oluliselt. hääldus: järgsilpide kõrgete vokaalide madaldumine, nt kohos ‘kohus’; morfoloogia: o NA de-mitmus, nt vennadega; o sid-lõpuline mitmuse partitiiv, nt talusid; o st-lõpuga translatiiv, nt sai pahasest ‘sai pahaseks’; o sg 1
annaabi.ee 
