Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese. Freesi lõikeosa valmistatakse süsiniktööriistaterasest, kiirlõiketerasest, kõvasulamist või mineraalkeraamilisest sulamist. Pinnad, servad ja teised elemendid. Freesi hammaste pindadel ja lõikeservadel on järgmised nimetused: Hamba esipind: - See on pind, mida mööda libiseb eralduv laast. Hamba tagapind: - See on pind, mis lõikeprotsessis on pööratud lõikepinna poole. Hamba selg:- See on pind, mis piirneb ühe hamba esipinnaga ja naaberhamba tagapinnaga. Ta võib olla tasapinnaline, murtud või kõverpinnaline. Otstasapind: - See on tasapind, mis on risti tema teljega. Telgtasapind:- See on tasapind, mis läbib freesi telge ja lõikeserva vaadeldavat punkti. Lõikeserv tekib hamba esi ja tagapinna lõikumisel. Pealõikeserv:- See on serv, mis teeb peamise lõiketöö. Silinderfreesidel võib pealõikeserv olla sirgjooneline, kallutatud silindri moodustaja suhtes või kruvijooneline. Abilõikeserva silinderfreesidel ei ole.
käivitab mootori ja generaatori. 2. Ergutusmähise ümber tekib magnetväli, mis muudab rootori elektrimagnetiks. 3. Rootori magnetvälja jõujooned kulgevad ühelt 6- haruga poolusesüdamikult teisele ja moodustavad erinimelised poolused. 4. Rootori magnetahela sulgevad võll ja ergutusmähise puks. 5. Rootori erinimelised poolused tekitavad staatori 18 poolis magnetvoo ja selles indutseeritakse EMJ. 6. Staatori 3 naaberhamba poolid (nn ankrumähised) on ühendatud erinevatesse faasidesse, milles tekkivad erineva suurusega EMJ. 7. Kuna EMJ on erinevates faasides erinev siis on ka erinevad nende muutumise amplituudid ja suunad. 8. Kõikide faaside EMJ muutub ühtviisi, kuid nad on ajaliselt üksteisest nihutatud. 9. Võrdse faasinihke sünkroonsuse tagavad staatoripoolide võrdne kaugus üksteisest. 10. Indutseeritava EMJ sagedus sõltub poole
annaabi.ee 
