selle süvis kujuneda asjatult suureks (joonis 4.2). Raudbetooni korral selliseid piiranguid ei ole – väljaulatuse ja kõrguse suhte määrab arvutus läbisurumisele, paindele ning põikjõule. 4.2 . Projekteerimise põhimõte ja järjekord Olenevalt ehitise konstruktsioonist ja pinnaste omadusest tuleb valida võimalik vundamendi tüüp. Sõltuvalt geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest, ehitise iseloomust, naaberehitiste olemasolust ja kliimatingimustest tuleb valida vundamendi süvis. Talla esialgsed mõõtmed leitakse kandevõime tingimusest lähtudes. Madalvundamendi kasutamisvõimaluse selgitamiseks määratakse talla vajalikud mõõtmed algul enimkoormatud vundamendi jaoks ja arvutatakse selle vundamendi vajum. Kui mõõtmed ja vajumi suurus on vastuvõetavad, leitakse vajalikud mõõtmed kõigil ülejäänud vundamentidel. Seejärel arvutatakse vundamentide vajumid ja vajumite erimid soovitavalt
39. Olemasolevate naaberhoonete arvestamine (perspektiivsete uute hoonetega arvestamine). Vundamentide süvise valikul tuleb arvestada olemasolevate naaberhoonete vundamentide asendit ja süvist. Peab tagama olemasolevate vundamentide kandevõime uue ehitussüvendi kaevamisel. Samuti peab tagama, et naaberhoone täiendavad vajumid ei tekitaks selle liigseid kahjustusi. Lähemalt on probleemi käsitletud osas 4.11 Otstarbekas on vundamendi süvise rajamisel arvestada võimalike naaberehitiste rajamist. Näiteks kui naaberhoone on kavas rajada sügavama keldriga, on mõistlik suurendada vundamendi süvist. See aitab vältida keerukate tehniliste võtete kasutamist naaberhoone vundamentide rajamisel. 40. Arvutus lubatud surve järgi Lihtsate ja väikeste ehitiste puhul (1. geotehniline kategooria) võib osutuda liialt kulukaks pinnase tugevusparameetrite eksperimentaalne määramine ja vundamendi projekteerimisel on võimalik kasutada kogemusel põhinevaid kandepiirseisundile
EPN-ENV 1.2: PROJEKTEERIMISE ALUSED. KOORMUSED JA MÕJURID EPN-ENV 1.2.5: LUMEKOORMUS 1.1 Üldsätted (1) Käesoloev EPN-ENV 1 osa 2.5 annab ehitiste projekteerimiseks vajalikku teavet lumekoormuse ja selle kujutegurite kohta. (2) Lumekoormus kuulub liikuvkoormuste hulka - vt. EPN-ENV 1.1 p. 4.1(2). (3) Lumi võib kuhjuda katusele mitmel eri viisil sõltuvalt katuse kujust, termilistest omadustest, pinna karedusest, katuse alla kogunevast soojushulgast, naaberehitiste lähedusest, ümbritseva maastiku iseloomust ja kohalikust ilmastikust - eriti selle tuulisusest, temperatuuri vaheldustest ja sademete esinemise tõenäosusest (nii vihma kui ka lumena). Ehituskonstruktsioonide projekteerimisel tavaliselt kõiki neid asjaolusid ei arvestata. Lumekoormuse määramisel arvestatakse katuse kuju, lume võimalikku paiknemist katusel tuulevaiksete ja tuuliste ilmastikutingimuste korral, so. tingimusi mis põhjustavad katusele kõige ebasoodsama lumekoormuse.
vältimiseks ehitisse paigaldatud pikse otsetabamuse ja sekundaarilmingu ning maapealsete metallist tehnosüsteemide kaudu ehitisse siseneva või seal tekkiva elektrilise potentsiaali kuhjumise eest kaitsvat seadet. · (2) Piksekaitse peab olema: 1) I, II, IV, V ja VI kasutusviisiga hoonetes, mille kõrgeim ehitise osa ulatub ümbruskonna hoonestusest enam kui 15 m kõrgemale, kusjuures selline ehitis ei asu naaberehitiste piksekaitse tsoonis; 2) TP2- ja TP3-klassi kuuluvates II ja IV kasutusviisiga hoonetes, kusjuures piksekaitse olemasolu kohustus ei sõltu ehitise kõrgusest; 3) III kasutusviisiga hoonetes, kusjuures piksekaitse olemasolu kohustus ei sõltu ehitise tulepüsivusest ega kõrgusest; 4) VI kasutusviisiga hoonetes, milles toimub tuleohtlik või tule- ja plahvatusohtlik tootmisprotsess või säilitatakse vastava klassiga materjale,
annaabi.ee 
