Vaarao isiklik nimi oli seotud ,,päikese poja" tiitliga. Selles tiitlis peegeldus selgesti Egiptuse usundi klassiolemus, kuningavõimu jumalustamine, usk despootia ,,jumalikkusesse". Egiptus saavutas tollel ajal suure võimsuse, mille poolest eraldus ta teistest, nagu räägitakse raidkirjas, asiaatide, neegrite ja liibüalaste barbarlikest suguharudest, kes Egiptust ümbritsesid, suutes talle pakkuda ainult tööjõudu ja kariloomi. Naaberbarbareid võis Egiptuse kuningas tabada isegi ,,kaigast tõstmata", ,,ilma vibu pingutamata surmata neid nooltega". Egiptlased uskusid, et päikesejumal on Egiptuse jumal, et päike paistab ainult Egiptusele sest üksnes Egiptus väärib seda, et tema peale vaataks päike. Egiptuse kuningas aga on, nagu kõik teised suured jumalad, ,,päikese poeg". [V.V. Struve ,,Vana-Idamaade ajalugu" Tartu, 1949] Vaaraod ümbritses erakordne pühalikkus. Ta istus kuldsel troonil, kandis peas erilist
kattekiht, torkas see silma palju selgemini kui tänapäeval. Vana Riigi välispoliitika. Vana Egiptus pretendeeris valitsevale positsioonile teda ümbritsevas maailmas. Ja tõepoolest saavutas Egiptus tol ajal suure võimsuse, mille poolest ta eraldus "viletsate", nagu räägitakse raidkirjas, asiaatide, neegrite ja liibüalaste barbarlikest suguharudest, kes Egiptust ümbritsesid, suutes talle pakkuda ainult tööjõudu ja kariloomi. Naaberbarbareid võis Egiptuse kuningas tabada isegi "kaigast tõstmata", "ilma vibu pingutamata surmata neid nooltega". See on, muidugi hüperbooliseeritud info, aga mitte eriti. Nagu ma jutustasin esimesel loengul, Egiptuses olid olemas majanduse arendamiseks vajalikud toorained; puudus ainult metall, mida leidus Egiptuse naaberaladel: Nuubias ja Araabia kõrbes (Punase mere lähedal) kulda, Siinai poolsaarel vaske jne. Neis piirkonnis elunesid alles barbaarsusstaadiumis olevad suguharud
annaabi.ee 
