Samamoodi toimida kõikide katseklaasidega. Et aega kokku hoida võib ülejäänud paarid omavahel kokku valada enam- vähem korraga, kiiresti kõik läbi segada, käivitada kell ning ootama jääda hägu tekkimist algusest teises, siis kolmandas ja lõpuks neljandas katseklaasi paaris, milles on Na2S2O3 kontsentratsioon kõige väiksem. Mõõdetud ajavahemikud fikseerida. Katseandmed. Reaktsi H20 Na2S2O3 Na2S2O Aeg oonikii Katseklaasi mah suhteline 3 maht minutite rus v = de paar t kontsentratsioo cm3 s 1/t cm3 n min-1 1 6 0 6 1,08 0,926 2 4 2 4 1,45 0,69 3 3 3 3 3 0,3
2 ml Na2S2O3 / 4 ml H20 Seejärel segati kokku väävelhape ja naatriumtiosulfaad esimeses katseklaasis, pandi peale kork ning segati kiiresti seda kaks korda ümber keertes. Mõõdeti aeg lahuste kokkuvalamise hetkest hägu tekkimiseni ning hägu tekkimise aeg kanti tabelisse. Samuti tehti ka teiste naatriumtriosulfaadi lahustega. Saadud andmed kanti tabelisse. Katse andmed: Katseklaas Na2S2O3 H2O, ml Na2S2O3 Aeg Kiirus Na2S2O i lahus, ml lahuses t, s −1 1/t , s 3 nr a b a/(a+b) Konts. % 1 6 0 1 55 0,018 2%
Samuti võis olla pudelil märgitatud koefitsient olla ligikaudne, kuid ilmselt on sellest tulenev vahe väga väike ja ei mõjutaks nii suurel määral katse õnnestumist. Seetõttu võib katst ebaõnnestuks pidada liiga kõrgel temperatuuril kuumutamise tõttu. Katse 6: Üleküllastunud lahuse saamine Töö eesmärk: Üleküllastunud lahuse saamine, vaadelda lahuse mõjutamise tõttu toimuvaid muutusi Kasutatud töövahendid: katseklaas, kaal, gaasipõleti, vatt Kasutatud reaktiiv: Na2S2O · 5 H2O (naatriumtiosulfaat), H2O Töö käik: Kuiva katseklaasi võeti 3 g naatriumtiosulfaati (NasS2O · 5 H2O), lisati 1 cm3 vett ning soojendati ettevaatlikult täieliku lahustumiseni. Katseklaasi ava suleti vatiga ning aeglaselt jahutati toatemperatuurini. Raputati järsult katseklaasi. Vaadeldi, mis toimub. Valmistati samamoodi veel kord naatriumtiosulfaadi küllastunud lahus. Saadud lahusesse visati naatriumtiosulfaadi kristallike. Vaadeldi, mis toimub. Katse andmed:
annaabi.ee 
