müsteeriumid), perekondlik kodukoldejumaluse kultus, kangelaste- pooljumalate kultus (Herakles), müüt kulturiheerosest (Prometheus) o Klassikaline ajastu - üldkreeka panteoni tekkimine sulandunud: Egeuse kultuuri usund + indoeuroopa usund + Väike-Aasia usundid + Mesopotaamia usundid, kultus ohvriandide toomine (toit, loomad), avalikud protsessioonid religioossed pidustused ka müsteeriumid (mysterion) -> teater, preestrid preestriamet tähtsamatel perekondadel, sageli päritav amet, nõuti rituaalset puhtust, pidi olema füüsiliselt terve ja karskete eluviisidega. o Jumalad-12 Olümpose jumalat Vana-Rooma · Põhiperioodid o I varane periood - II aastatuhandel eKr itaalikute sisseränne Apenniini o Poolsaarele, 1000 eKr - asula tulevase Rooma kohal, 900 eKr rauaaeg - Villanova kultuur o 8.-5. saj
Kreeklased ei pidanud tingimata seda täpselt uskuma, võisid seda varieerida. Ei tekkinud mingit ortodoksust. Mütoloogia polnud kreeklaste jaoks religiooni keskmes. Oluline hoopis, kuidas käituti. Ühelt poolt seisid jumalad normide ja seaduste eest. Kui käituti reeglitevastaselt, siis arvati, et jumalad maksavad kätte. Hukatus tuleb siinpoolses elus, mitte teispoolsuses, võib kanduda üle ka teistele põlvkondadele. Kujunesid välja ka salajased jumalateenistused mysterion. Austati eelkõige allilmaga seotud jumalusi. Lähtuti sellest, et ka pärast surma võib mingil määral elu edasi minna. Suurem populaarsus alles hellenistlikul perioodil. Tavapärane ettekujutus surmajärgsusest oli nukker eksistents, mida keegi ei tahtnud, aga mida ka vältida ei olnud võimalik. Hades Kogukondlik ühiskond, mille allüksus oli polis(linnriik) see austab koos jumalaid ja vastutab oma liikmete tegude eest jumalate ees. Üksikisiku jumalateotus tõi karistuse kogu linnale
annaabi.ee 
