tõukumine.Vastsündinud somiit: epiteeliga ümbritsetud pluripotentsed mesenhüümirakud. Somiidi diferentseeruvad: sklerotoom - selgrolüülideks; müotoom - seljaks, rindkereks ja kohtmises kehaseinaks; dermatoom - selja pärisnahaks. Skeletilihaste diferentseerumine (müogenees). Dermamüotoomi teke: Wnt ja Shh morfogeenid neuraaltorust ja epidermisest -> homeodomään transkriptsioonifaktorid Pax3 ja Pax7 -> müogeensed regulatoorsed faktorid:bHLH transkriptsioonifaktorid Myf5, Mrf4, MyoD. Dermamüotoom eristub müotoomiks ja dermatoomiks. Differentseeruvad unipotentseteks müoblastideks. Müoblastid liituvad lihastorudeks; Lihastorud organiseeruvad paralleelseteks lihaskiududeks ja need omakorda lihaskimpudeks. Samaaegselt liitumisega lihasrakud differentseeruvad. bHLH faktorid Myogenin, ka MyoD ja Mrf4 -> lihasspetsiifilised geenid/valgud: aktiin, müosiin, tropomyosin, troponin, titin, nebulin, desmin, dystrophin, atsetüülkoliini retseptorid
Diferentseerumine on protsess, mille käigus vähespetsialiseerunud rakk muutub kõrgesti spetsialiseerunud rakuks. Diferentseerumise protsessile on iseloomulik: 1. Geenide valikuline ekspressioon. Antud organismi kõik rakud, vaatamata nende väga erinevale diferentseerituse astmele, sisaldavad täpselt ühesugust genoomi. Erinevalt diferentseerunud rakkudes on geenide ekspressioon erinev - nad sisaldavad erinevaid mRNA-sid ja seetõttu ka erinevaid sünteesitud valke. MyoD perekonna geenid kontrollivad skeletilihasrakkude eellaste diferentseerumist küpseteks skeletilihasrakkudeks. Diferentseerunud skeletilihasrakk erineb teistest rakkudest paljude iseloomulike valkude sünteesi poolest. Inimesel tuntakse mutatsiooni Tfm (testikulaarne feminisatsioon), mis põhjustab testosterooni retseptori puudumist. Patsiendid on geneetiliselt mehed, normaalsete testosterooni tootvate testistega, väliselt on nad aga naised. Kuna kudedes puudub testosterooni retseptor, siis
pärisnahk e. dermis, mõned lihasrakud, pruun rasvkude) – ülejäänud dermis (peapiirkond ja kõhtmine osa) pärineb külgplaadi mesodermist ja neuraalharjast Arengu käigus vabanevad müoblastid (lihase eellasrakud) ja dermoblastid (pärisnaha eellased) migreeruvad dermomüotoomi alla moodustades müotoomi Müotoomi rakud (müoblastid – lihase eellasrakud) determineeritakse parakriinsete faktorite poolt vastavalt kas primaksiaalseteks (Myf5) või abaksiaalseteks (MyoD). 55 Müoblastid jagunevad suurendades populatsiooni (FGF signalisatsioon). Müoblastid lõpetavad jagunemise, koonduvad ja joonduvad (sekreteerivad ECM komponente, integriine, adhesioonimolekule) ning hakkavad ühinema (fuseeruma; metalloproteiin Meltrin, TF Müogeniin) – moodustub müotuubul, mis küpseb ja tekib ühtne lihaskiud. Lihaskiud koonduvad lihaskimpudeks.
annaabi.ee 
