272 alistus Tarentum roomlastele. 265 vallutasid roomlased viimase sõltumatu etruski linna Volsinii. Keskmine vabariik 264 133 Esimene Puunia sõda 264 241: Sõda algas roomlaste otsusest toetada Sitsiilias Messana linnas kindlustunud palgasõdureid (Mamertiinid) Sürakuusa ja Kartaago vastu. Sõja algul võitsid roomlased Syrakuusat ja sõlmisid selle kuninga Hieroniga liidu. Võitluseks Kartaagoga rajasid roomlased tugeva sõjalaevastiku. 260 võiduga Mylae lahingus (Sitsiilia põhjarannikul) saavutas Rooma laevastik esmakordselt ülekaalu merel. 256 roomlaste uus võit Encomuse neemel (Sitsiilia lõunarannikul). Järgnesid: - roomlaste sissetung Aafrikasse, mis esialgse edu järel lõppes lüüasaamisega Kartaago palgavägedelt. - roomlaste rünnak Kartaago valduses olevale Sitsiilia lääneosele. 249 sai Rooma laevastik lüüa Drepanumi lahingus Sitsiilia läänerannikul. Kuid rahapuudus ei võimaldanud Kartaagol edu ära kasutada.
riigile pikaajalise rahu ja õitsengu. Roomlased vallutasid ka Agrigentumi (Akragase) saare lõunarannikul. Kuid kõige olulisem oli suure sõjalaevastiku ehitamine. Teadlikuna oma kogenematusest merevõitluses, varustasid roomlased oma laevad parraste külge kinnitatud allalastavate haaksildadega, millega lahingu käigus laevu kartaagolaste omade külge klammerdada, et tungida sealtkaudu vaenlase laevapardale ja muuta merelahing jalaväevõitluseks. Uuendust kasutades saavutasid roomlased Mylae lahingus Sitsiilia põhjarannikul esimese võidu Kartaago laevastiku üle (260. a.). Initsiatiiv merel läksid roomlastele. Edust tiivustunult otsustasid roomlased, Agathoklese omaaegset eeskuju järgides, viia sõjategevus üle Kartaago valdustesse Aafrikas. Konsul Reguluse juhtimisel purustasid nad Kartaago laevastiku suures merelahingus Eknomose neeme lähedal Sitsiilia lõunarannikul ja purjetasid Aafrikasse (256. a.). Kuna ka numiidlased roomlaste poole
annaabi.ee 
