Esialgu oli ta 66,5 meetri kõrgune, praegu umbes neli meetrit madalam. Ligikaudu kahekümne meetri kõrguseni on püramiid kaetud assuani punasest graniidist plaatidega, ülaltpoolt aga turi valgest lubjakivist plaatidega. Graniitkate püsis meie aja XVI sajandini, mil mamelukid selle röövisid. Mykerinosele polnud isa tehtu meele järgi. Ta avas templid ja vabastas ärapiinanud rahva rõhumisest. Ta oli õiglane kohtunik ja rahva hulgas kõigist vaaraodest kõige lugupeetavam. Mykerinost tabasid aga saatuselöögid. Esimeseks õnnetuseks oli ainsa tütre surm. Mykerinos ilmselt ei valitsenud kaua ja aimas ette oma varast surma. Ta kiirustas püramiidi ehitamisega ja kasutas isegi suuremaid kiviplokke kui Cheops ja Chephren. Arvatavasti suri ta ajal, mil graniitkate oli kerkinud paarikümne meetri kõrguseni. Ehitust jätkas Mykerinose poeg, kuid nähtavasti ei jätkunud tal pieteeditunnet, aga võib-olla ka raha, ning ta lõpetas isa püramiidi katmise lubjakiviplaatidega.
aastal. Masudi nimetab seda püramiidi "värviliseks" (ilmselt eri värvi katteplaatide tõttu) ning jutustab, et selles "puhkasid mustast graniidist sakrofaagides surnud jumalasulaste kehad ja igaühe kõrval lebas raamat, kuhu oli kantud tema ametisaladused ja tema teod elu jooksul." Mykerinosele polnud isa tehtu meele järgi. Ta avas templid ja vabastas ärapiinanud rahva rõhumisest. Ta oli õiglane kohtunik ja rahva hulgas kõigist vaaraodest kõige lugupeetavam. Mykerinost tabasid aga saatuselöögid. Esimeseks õnnetuseks oli ainsa tütre surm. Herodotos jutustab, et sügavalt kurvastunud vaarao korraldas oma tütrele hiilgavad matused. Ta käskis valmistada puust õõnsa lehma kuju, mille lasi üle kullata ja tütre keha sinna sisse asetada (taevajumalanna Hathori kujutati lehmana), kuju aga viia kuningapaleesse. Kõrvalruumis olnud Mykerinose liignaiste kolossaalsed puukujud. Mykerinos ilmselt ei valitsenud kaua ja aimas ette oma varast surma
66.5 meetrit, nüüdseks on ta aga veel neli meetrit madalam. Püramiid on ehitatud kahest eri värvist : alumine osa (20 meetrit) on kaetud assuani punasest graniidist plaatidega, ülaltpoolt aga turi valgest lubjakivist plaatidega. Graniitkate püsis 16. Sajandini, mil mamelukid selle röövisid. Mykerinosele ei nõustunud isa tegude ja põhimõtetega. Ta avas templid ja vabastas piinanud rahva rõhumisest. Ta oli õiglane kohtunik ja rahva hulgas kõigist vaaraodest kõige lugupeetavam. Mykerinost tabasid aga karmid saatuselöögid. Esimeseks õnnetuseks oli ainsa tütre surm, kes oli tähtsal kohal ta elus. Tütre matuste kohta on aga kaks erinevat versiooni: Ühed arvavad, et sügavalt kurvastunud vaarao korraldas oma tütrele hiilgavad matused. Ta käskis valmistada puust õõnsa lehma kuju, mille lasi üle kullata ja tütre keha sinna sisse asetada (taevajumalanna Hathori kujutati lehmana), kuju aga viia kuningapaleesse. Kõrvalruumis olnud Mykerinose liignaiste kolossaalsed puukujud
annaabi.ee 
