käivitumiseni hoida käigus reaktori veepumpi. Ø Test viidi eelnevalt kahel korral läbi teistel reaktoritel, kuid negatiivsete tulemustega. Ø Turbiin ei genereerinud ergutusmähiste pingelanguse tõttu piisavalt kaua vajalikku võimsust. Eelnenud tingimused ü Plaanitud katsetustele tehti ettevalmistusi 25. aprilli päeval. ü Energiaploki päevane meeskond vähendas reaktori võimsuse 200 MWni, aga sel ajal lülitus välja üks Kiievi piirkonna elektrijaam ning Kiievi elektrivõrgu dispetser nõudis katsetuse edasilükkamist, sest elektrit oli tarvis õhtuse nõudluse katmiseks. ü Tuumajaama direktor lükkaski katsetuse edasi. 25. aprillil kell 23:04 lubas Kiievi dispetser katsetust alustada. ü Ohutustesti läbiviimine jäi reaktori operaatorite õhtuse vahetuse, mis ei olnud selleks katsetuseks valmistunud,
maailma tuuleelektrijaamade koguvõimsus 2011. aasta lõpus 238 GW. Eelmise aasta lõpuks oli elektrituulikute koguvõimsus kõige suurem Hiinas järgnesid USA, Saksamaa, Hispaania ja India Maailmas kasutatakse põhiliselt meres paiknevaid avamere tuuleparke, kuna mandri tuulisemad piirkonnad, kuhu oleks mõttekas suuremaid tuuleparke ehitada, on enamasti muude objektide all kinni. Tuulikute üldvõimsus on tõusnud 35 MWni. Mõju keskkonnale Olulisemateks mõjudeks on visuaalne ja mürareostus, samuti ulatuslike alade hõivamine tehnorajatistega ning suhteliselt suur materjali ja energiakulu tuulikute rajamiseks ja hooldamiseks. Tuuleenergia ei kasuta kütust ega eritaõhureostust erinevalt fossiilkütustest. Räägitud on ka negatiivsest mõjust lindudele, ainuüksi USA-s hukkub aastas tuuleparkide tõttu 20000-37000 lindu. Huvitavaid fakte
· 1956 - la Couri õpilane Johannes Juul - ehitas 200kW kolme labaga turbiini. · 1970 - hakati tuulegeneraatoreid suuremas mahus tootma, kui oli naftakriis. TUULEENERGIA MAJANDUS · Maailmas kasutatakse põhliselt meres paiknevaid avamere tuuleparke, kuna mandri tuulisemad piirkonnad, kuhu oleks mõttekas suuremaid tuuleparke ehitada, on enamasti muude objektide all kinni. Kui leidukski ruumi, siis ainult väiksematele parkidele. Tuulikute üldvõimsus on tõusnud 3-5 MWni. Hoogsalt on edenenud ka väikeste 5-20 kW tuulikute arendamine ja kasutamine majapidamistes. · 2011. aasta lõpuks oli elektrituulikute koguvõimsus kõige suurem Hiinas - (62,36 GW), järgnesid USA (46,92 GW) ja Saksamaa (29.06 GW) TUULEENERGIA EESTIS · Ajavahemikus 1997 kuni 2001 töötas Eestis üks tuulegeneraator. Tahkuna tuulegeneraator jäeti seisma, kuna polnud raha seda käigus hoida. Aastas vajanuks tuulik 1917-2556 eurot. Paraku
Saksamaal ja Hispааnias, siis tänaseks on nende riikide osakaal kukkunud 33%-le, mis viitab tuuleenergia laialdasele kasutuselevõtule üle kogu Euroopa. Mааilmas kasutаtаksе põhilisеlt mеrеs pаiknеvаid аvаmеrе tuulеpаrkе, kunа mаndri tuulisеmаd piirkonnаd, kuhu olеks mõttеkаs suurеmаid tuulеpаrkе еhitаdа, on enamasti muude objektide all kinni. Leiti ruumi ainult väiksematele parkidele. Tuulikute üldvõimsus on tõusnud 3–5 MWni. Hoogsalt on edenenud ka väikeste 5–20 kW tuulikute arendamine ja kasutamine majapidamistes. GWECi (Global Wind Energy Council) аprillis аvаldаtud sеitsmenda ааstaaruande andmeil oli maailma tuuleelektrijaamade koguvõimsus 2011. aasta lõpus 238 GW. Möödunud aastal mõjutas tuuleenergiasektorit jätkuvalt ülemааilmne finants- ja majanduskriis. Kui 2010. aastal koguvõimsus esimеst korda viimase kahekümne aasta jooksul vähenes, siis 2011. aastal suurеnes see 2010
kogutoodanguga ligi 19 GWh, mis moodustaks 2010.a. Eesti tarbimisest 0,20,3%. Arvestades rea firmade ja ettevõtjate tulevikukavasid ja veejõu viimase aja kasutuselevõtu tempot umbes 0,30,4 MW aastas, on lähiaastail oodata rea endiste jaamade ja vesiveskite taastamist koguvõimsusega umbes üle 5 MW keskmise aastase kogutoodanguga umbes 39 GWh, mis moodustaks 2010.astaks Eesti tarbimisest 0,50,7%. Aastaks 2010 oleks reaalne tõsta HEJde koguvõimsus 9...10 MWni ja nende kogutoodang keskmiselt 45...55 GWhni aastas, mis moodustaks 2010.a. Eesti tarbimisest 0,60,9%. Soodsate ilmastikutingimuste korral võivad HEJ toota energiat kuni kaks korda rohkem. Venemaaga suhete positiivse arengu korral võib siia lisanduda Narva jõe energeetiline ressurss 40...60 MW ulatuses aastatoodanguga 200...300 GWh. 2010. aastal moodustaks see Eesti tarbimisest 2,85,0%. Seega saaks veerohkel aastal põhimõtteliselt katta kogu taastuvelektri tootmise kohustuse
annaabi.ee 
