Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke • Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) • Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) • Kujundada/modifitseerida öeldud sõnu (nt mõne sõna rõhutamine) • Vestluse reguleerimine (nt pausid) • Emotsioonide ja hoiakute väljendamine • Personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine/selle esitlemine MVK tüüpe Puudutamine funktsionaalne/professionaalne – instrumentaalne, ekspressiivne; sotsiaalne/viisakas - kätlemine, suudlemine, märgilise tähendusega, sõbralik/soe – julgustamiseks, lohutamiseks, hoolimise väljendamine armastus/intiimsus, negatiivsete tunnete väljendamine - juhuslik - interaktsioonide suunamine Kehalised liigutused zestid (Ekman, Friesen) embleemid (nagu “sõnad” – tähendusega), illustraatorid (kõnega kaasnevad),
Kahte maatriksit nimetatakse sarnasteks maatriksiteks, kui leidub teatav regulaarne maatriks C nii, et on täidetu tingimus A*C=C*B A=C*B*C^-1. Võrdsussarnasuse erijuht. Kõik kolm maatriksit peavad olema sama järku. A~B. Suurimat naturaalarvu, mille korral maatriksil leidub nullist erinev k-ndat järku miinor, nimetatakse selle maatriksi astakuks ja märgitakse üles järgmiselt: rang(A). Vastavalt sellele definitsioonile peab leiduma suurim naturaalarv k, mille korral Mvk pole null. Kui on naturaalarv, mis on k-st suurem, siis on vastavad miinorid nullid. Kronecker-Capelli teoreem: Lineaarvõrrandite süsteem on lahenduv siis ja ainult siis(parajasti siis), kui võrrandite süsteemimaatriksi ja võrrandite süsteemi laiendatud maatriksi astakud on võrdsed. Kui teatava ruutmaatriksi korral leidub maatriks nx1, ei tohi olla nullmaatriks ja leidub reaalarv lambda nii, et on täidetud tingimus A*X=lambda*X, siis arvu lambda nimetatakse
Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke · Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) · Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) · Modifitseerida öeldud sõnu (nt. mõne sõna rõhutamine) · Vestluse reguleerimine (nt. pausid) · Emotsioonide ja hoiakute väljendamine · Personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine/selle esitlemine MVK tüüpe · Puudutamine - funktsionaalne/professionaalne instrumentaalne, ekspressiivne; sotsiaalne/viisakas - kätlemine, suudlemine, märgilise tähendusega, sõbralik/soe julgustamiseks, lohutamiseks, hoolimise väljendamine armastus/intiimsus, negatiivsete tunnete väljendamine - juhuslik - interaktsioonide suunamine · Kehalised liigutused zestid
kg Kuna lõssi töötlemiseks ei kulu vett, siis ei ole lõssi hulgaga vaja arvestada. Arvutustulemused on toodud tabelis 3.2. Söödaköögi vee tunnikulu on leitud valemiga [4, lk. 30] mvöp K h mvh 24 , (3.3) kus mvk – söödaköögi vee tunnikulu l; Kh – tarbimise ebaühtluse tegur (2…4) [3, lk.72]. 632 3 mvh 79 24 kg Vett kulub tunnis 79 kg ja ööpäevas 632 kg. Tabel 3.2. Söödaköögi ööpäevane elektrienergiakulu, veekulu ja aurukulu Ööpäevas Kulu Elektrienergiakulu 25 kWh Veekulu 632 kg Aurukulu 378 kg 3.3
annaabi.ee 
