igavus ja depressioon ja ainsaks eesmärgiks on neile elu põletamine. Pidutsemine, armuseiklused ja aja surnuks löömine. Võtmeromaanid: · esikteos ''Romantiline egoist'' ehk ''teisel pool paradiisi'' - tuntus ja populaarsuse algus · ''Ilus ja neetu'' (1922) · ''Suur Gatsby'' (1925) -kuulsaim teos - hingetühjus, külbeline hoolimatus -ebaõiglus · ''Sume on öö'' ( 1934) -Hemingway sõnul: ''kummaline on see, et ''Sume on öö'' muuub tagasivaates ikka paremaks ja paremaks'' · kirjutanud on ka luuletusi, novelle, lühijutte, publitsistikat · kirjanduskriitikutele eelkõige seltskonnaromaanide autor, moemees, elunautija ''Hästi kirjutada tähendab hinge kinni hoides vee all ujuda''
,,Õine vahtkond" on dünaamiline ja ebatavaline. Seal anti kõiki tegelasi edasi võimalikult esinduslikult ja täpselt. 1640ndail ja 1650ndail tegeles Rembrandt peamiselt ofortide valmistamisega. Teda tunti ka kui graafikuna. Ta kujutas oma teostel sagedamini maastikke. Ta ei kustutanud oma töö jälgi ja nõnda jäid gravüüride loomisel kasutatud töövõtted nähtavaks. Jooned muutusid järjest laiemateks ja vabamateks. Valgus muuub mahedamaks, hajuvaks, käsitluslaad järjest maalilisemaks. Rembrandti hilisemaid teoseid iseloomustas kompositsiooni lihtsustumine ja varasemast veelgi rikkalikum ning peenem värvikäsitlus, mis avaldus eriti nägudel. Rembrandtile oli iseloomulikuks omapärane valgusekäsitlus. Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Samas puudus tihti valgusallikas ning kujutatud objekt näis valgust justkui seestpoolt kiirgavat.
21. Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Tooge näiteid! Diftong koosneb kahest ühte silpi kuuluvast erineva kvaliteediga vokaalist. Diftongi vokaale ei saa teineteisest lahutada, sest diftongi hääldamisel liigub keel pidevalt. Liigitus: 1) keel liigub vertikaalselt madalduvad (nt pea) ja kõrgenevad (nt laiad) dif. 2) Horisontaalselt esisuunalised (laul) ja tagasuunalised (lüüa) 3) Poolte asendi muutumine huulte asend muuub, keel on paigal (söe) 22. Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid? Eesti keele vokaalfoneemid on lühikesed, pikad ja ülipikad ning võivad moodustada monotonge ja diftonge. a) sama, sma, sâma b) sama, sma, sma lühike pikk monotong 23. Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele? Hääldamisel moodustub kitsus sulg või ahtus
annaabi.ee 
