eriti tundlikud pöörleva liikumise suhtes, nt karussellil. Esikus olevad retseptorid on eriti tundlikud kehaasendi muutustele vertikaal- ja horisontaaltasapinnas (nt pea kallutamine külgedele, ette-taha). Kogu informatsioon läheb ajukesse ja peaajukoorde. Mis ajukeses toimub? Ajukeses toimub saadud informatsiooni vastuvõtt ja analüüs. Analüüsi tulemusena formeeruvad ajukeses käsklused, mis edastatakse lihastele, nii skeletilihastele kui ka peaasendit muutvatele lihastele (põhiliselt kaelalihased). Kui ärritus oli tingitud tasakaalu kaotusest, siis toimuvad liigutused, mille abil püütakse endine asend ja tasakaal taastada. Kuna informatsioon kehaasendi muutudes läheb peaajukoorde, siis peaaajukoores olevad närvirakud, mis juhivad tahtelisi liigutusi, võimaldavad ka juhtida erutust seljaaju kaudu skeletilihastele – nende kaudu toimuvad tahtelised liigutused. Väikeaju tahtelisi liigutusi ei võimalda. Väikeasjust väljuvad närvijuhteteed
kooliastmes. 21. Tuua näide iga osaoskuse arendamise kohta (ül tüüp, nimetus ja seletus, mida see tähendab, mis eesmärgi ja mis vanuses lastega teha) vt P. Kärtneri metoodikavihikute refereeringut. Praktiline ülesanne. 22. Otsene ja kaudne vigade parandamine. Vigade parandamine: otsene ja kaudne; - tuleb õige sõnastus ette näidata, - keskenduda korraga ainult ühele veale, keskenduda sagedamini esinevatele vigudele, keskenduda tähendust muutvatele vigadele ning - julgustada õpilast ise oma vigu parandama ja jälgima kõnet; - nõuda tervikfraasidega või pikemate lausetega kõnelemist; - koondada eri struktuurid tabelisse, et silme eest oleks; - jagada seletusi laste arengukiiruse kohaselt; - tunnustada ja kiita õige sõnastuse puhul. 23. Mitteverbaalsed tõlkevahendid. jagunevad · otsesteks (seotud õpetaja ja õpilase suhtlemisega) ja
annaabi.ee 
