Päikesesüsteem on ka sellelt vaatepunktilt üks üsna haruldane nähe, rääkimata selle suurest korrapärasusest. Tähtede arenemiskäigu uurimisel on kaksiktähtedel eriti suur tähtsus, sest siin on meil tegemist üheaegselt tekkinud kahe päikesega, mille edaspidine arenemine toimus samal ajavältel, kuid igakord mitte samadel tingimustel; algtingimused on mass, keemiline koosseis, pinnatemperatuur või spekter, ja neile vastav heledus, ja arenemiskäik on määratud samade suuruste muutuvusega. Veel hiljuti valitses tähtede arenemisteooria, mille järele kõik tähed moodustavad enam-vähem sama arenemisaheliku eri lülisid, nii et tähtede omaduste erinevus oleks peamiselt tingitud vanuse vahedega. Arvati, et tähed algavad oma elukäiku "hiidtähtedena", suure läbimõõduga (10-100 korda Päikese läbimõõdust) ja väikese tihedusega ning madala pinnatemperatuuriga punakate või kollakate gaaskeradena,
poolt. H2 väärtus võib olla 0...1, kusjuures 0-väärtusele lähedased näitajad viitavad pärilike tegurite toime puudumisele ja 1-väärtusele lähedased näitajad viitavad tunnuse pärilikkusele on tegemist ühegeense e kvalitatiivse tunnusega. Reeglipäraselt on tunnuse päritavus tihedas seoses korduvusega ja muutlikkusega, kusjuures korduvusega samasuunaline ja muutuvusega vastasssunaline. Korduvus (R) eeldab võimalust sama tunnust korduvalt mõõta. R näitab, kui suure tõenäosusega saadakse korduval mõõtmisel sama tulemus. Enamik jõudlusnäitajaid võimaldavad seda, olgu see kehamass, piimatoodang, munamass jpm. Korduvus arvutatakse analoogiselt päritavusega, kusjuures korduvuse tase on päritavuse piirmääraks, mis tähendab et R>h2. Muutlikkus (s; v) avaldub isendivahelist erinevust ühe tunnuse järgi
annaabi.ee 
