Joonis .... Märt Laarman "Haige" 1930-1931 ja Arnold Akberg "Katused" 1926 1920. aastate lõpul toimus eesti kunsti arengus silmapaisteb muutus, peaaegu murrang. Radikaalse avangardi prestiiz hakkas langema. Saksa kunsti populaarsus hakkas kiiresti vähenema ja eeskujuks sai Pariis. 1930. aastaiks oli avangard Pariisis taltunud ja taandunud. Toimus nn realistlik reaktsioon vastukaaluks sõjaeelsele muutusterikkale aastakümnele. 30-ndatel domineeris Eestis kunst, mis rahulikult, aga meelelise tundlikkusega kujutas lihtsaid, igapäevaseid motiive. Prantsuse maalilise maalikunsti esimeste taasavastajate hulgas oli oluline Karin Luts (1904-1993). Noorematest kunstnikest olid kõige selgemalt Pariisi koolkonnale orienteeritud Adamson-Eric, Aleksander Vardi, Jaan Grünberg, Kristjan Teder, Kaarel Liimand ja Karl Pärsimägi. Kõik nad olid ka "Pallase" õpilased
1. Arte-deco ja uusasjalikkus, Pariisi taastulemine Uusasjalikke portreid maalis ka Juhan Muks. "Pallase" ja üldse eest 1920. ndate graafikat mõjustuas rohkem uusasjalikkuse veristlik variant. Domineeris saksa ekspressionismile omane nurgeline ja must-valge kontraste rõhutav , tihti robustne stiil. 1. Aastaiks oli avangardistlik kunst Ppariisis taltunud ja taandunud. Toimus nn. Realistlik reaktsioon vastukaaluks sõjaeelsele muutusterikkale aastakümnele. Selleks ajaks oli pehmenenud vastuolu ametliku ja sõltumatu kunsti vahel. Paljud "ametlikud" olid hakanud ettevaatlikult kasutama mõndasid moodsa kunsti võtteid ja paljud radikaalsed uuendajad olid vananedes rahulikumaks ja traditsioonilisemaks muutunud. Demokraatlikult meelestatud eestile imponeeris suurem lähedus publikule ja siiras rõõm, mida tavalised inimesed tundsid lihtsast kui ilusast kunstist
annaabi.ee 
