ei oleks teie tahtmine, siis oleks hoopis teine lugu. Selline tüüp oskab veeretada oma sisemist kirge hoopis oma objektile, naisele. Aga tema ise on enda arvates õilis, ega tee enda arvates kunagi pattu. Kuid selle vagaduse varjus tuleb see patt siiski ilmsiks, aga Moliere kangelane ei kahetse seda. Kuid meeste kõrval võtab ta luubi alla ka seltsidaamid, teenijaid ja kergeusklikud talutüdrukud. Naeruvääristades neid pimesi uskumise pärast. Moliere uskus inimese sisemasse muutusse. Ning seetõttu peab nii mõnigi tema võrgutaja tunnistama, et: "Ma pole enam see mees, kes ma oli eile õhtul, taevast on mind ühel hoobil muutnud." Sellega püüdis Moliere näidata, et iga inimene on suuteline millegi nimel võltsmaski ette tõmbama, et hankida endale vajalikku soosingut ja neid inimesi enda huvides ära kasutada. Silmakirjalikkus on moodne pahe: "Silmakirjatsemine on eesõigustatud pahe, mis oma käega suleb kõigil suu, ning naudib rahumeeles kuningliku karistamatust
Muudatuse vastuseisu ilminguteks on töötajate vähene koostöövalmidus, apaatsus, tööpanuse vähenemine ja kuulujuttude levitamine. Igal sellisel vastupanu ilmingul on tavaliselt põhjuseks hirm kaotada mingeid sisemisi ja väliseid hüvesid, milleks võivad olla töörahulolu, töötasu, töökoht, eristaatus jpm. Selleks, et sellistes olukordades õnnestuda, tuleb juhtidel parandada kommunikatsiooni, toetada töötajaid ümberõppes, haarata töötajad muutusse kaasa ning toetada informatsiooni ja kaasamisega. Kõige levinumateks muudatuste vastupanu põhjusteks inimestes on Alas'e ja Salu järgi: · Oht isiklikele huvidele, võimu, prestiizi või sissetuleku vähenemise kartus · Juhtkonna vähene usaldamine ja arusaamatused · Sellised isikuomadused nagu vähene kohanemisvõime, enesekindluse puudumine ja kartus riskida (Alas, Salu, 2005).
Ja kavatsusest kujuneb käitumine. Kui kavatsen lõpetada suitsetamist, on see seotud minu uskumisega suitsetamisesse. Terviseharjumuste muutmine 2 Planeeritud käitumise teooria (eelmise teooria täiendus) Selle teooria järgi eelneb käitumise muutmisele kontrolli tunnetus. See mõjutab käitumise muutmise kavatsust. Uskumus, et käitumise muutus on tulemuslik. Uskumus, et oodatavad tulemused on väärtuslikud. Normatiivsed uskumused. Kontrollitunnetus. Suhtumine käitumise muutusse. Subjektiivsed normid. Kontrollitunnetus saab mõjutada käitumist vaid juhul, kui see peegeldab realistlikku olukorda. Kui pereema otsustab,et tema hakkab õhtuti käima trennis (kui lapsed koju tulevad jms). See ei peegelda realistlikku olukorda. Teooria defineetib, et isiku uskumuse kohaselt on tal olemas kontroll oma käitumise üle kindlates situatsioonides isegi siis, kui erinevad barjäärid takistavad tal seda teha. Hoiakud teatud käitumise suhtes.
annaabi.ee 
