Selline mõtteviis on omane kõigile algelisel arenemisastmel olevatele hõimudele. Usuti, et elu kestab ka peale surma ning sellest uskumisest arenes välja surnute hingede austamine ehk esivanemate kultus. Samuti usuti erinevatesse olevustesse ja nende eksisteerimisele. Usuti, et kui voolid näiteks kivist loomakuju, saad endale nähtamatu võimu looma üle. Samuti usuti erinevatesse haldjatesse ja nõidadesse, kellele ohverdati ning toodi erinevaid ande. Tähtsateks muutusis ohvripaigad, jumalate kujud, pühad hiied, mäed, jõed ja järved. Tuntumaks jumalaks tolle aja inimestele oli Tara nimeline jumal, keda peetakse skandinaavia muistse jumala Thori teisendiks. Muistsetel eestlastel puudus peajumal või ainujumal. Libahunt 9 Vanal ajal usuti, et nõidadel on võime muuta ennast loomadeks ja siis hiljem tagasi inimesteks
Zeus sai nõu etendada libaabielu nümfiga. Kui Hera nägi, et Zeus hakkab abielluma (puukujuga), tuli ta Zeusi takistama ja leppisid ära (see oli mitmete lugude näide) Ehk normaalsus=abielu. Rituaalid: tehti pruudipuukuju tammemetsast (vares valis välja, ehk kus otsas ta istub). Viidi Kokkyani mäe otsa. See oli pidustus, mis tähistas nende abielu, iga 60a tagant. Teine püha abielurituaal- köitmise pidu. Proitos ja tema tütred. Tal oli uhke loss, ja tal oli ka Hera tempel. Tütred muutusis hulluks,Thera? Ajas nad hulluks. Jooksid lehmadena mööda mäge ringi. Kes tea tütred taltsutab, saab nad endale naiseks. Melanpus ja tema vend Bias tegid selle triki ära. Hera kurjus tähendab abielu eitamist=ebanormaalne. Normaalsus tuleb taastada nii, et muudetakse taas abielukõlbulikuks või üldse abiellutakse. Kanathose allikas käis Hera kümblemas iga aasta, et taastada oma neitsilikkus. Mingi müüt: Io oli preestrinna. Teda hakkas armastama Zeus