2) Liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilisse potentsiaali. Eristatakse: a) Fundamentaalset põhinišši- tarvilik abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks. b) Realiseerunud e. tegelik nišš- reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitidega jne. Nt. Meres osad kalad puhastavad haikala hambaid kinni jäänud toidust. Sisalik sööb lõvisi tüütamas kärbseid. • Arutle, miks on olemas erinevad liigid. Elukeskkonna muutumuisel ähvardaks täiesti ühte tüüpi organisme suur välajsuremine. Ühte tüüpi organismid (õistaim) saaksid levida vaid teatud tingimustega piiratud aladel. Erisuguste omadustega ja vajadustega organismiliigid võivad asustada eri elupaiku, tagades el viisil elu leviku ja üldhulga suurenemise Maal. Liigiline mitmekesisus ise loob uusi elupaiku ja järelikult ka eeldusi uute liikide tekkimiseks. Vabade alade asustamise kõrval aitab liigiline mitmekesisus ühtlasi tihendada elu juba
Need mineraalid moodustavad ka porfüroblaste, nagu seda teevad veel granaat ja stauroliit. Muskoviidi või tema väga peeneliblelise erimi, seritsiidi esinemine annab kivimile hõbedase läike, kloriidid, talk, epidoot ja serpentiin värvivad kivimi aga roheliseks. Kunagised lõhed on täitunud aga valkja kvartsi, kaltsiidi, albiidi, tseoliitidega. Madala astme moone: moondekivimid on peeneteralised. Nt kvartsliiva muutumuisel liivakiviks. Kõrge moondeastme kivimite (gneisside) põhimassi mineraalid on enamasti keskmiseteralised (suurusega 2-5 mm). Koos vilkude osakaalu vähenemisega kaob kivimeist kildaline tekstuur ning areneb tumedate (biotiit, amfiboolid, pürokseenid) ja heledate (kvarts, päevakivid) mineraalide kihtide vaheldumisena gneisiline tekstuur. Löögil jagunevad gneisid tüüpilisena vähemalt paari sentimeetri paksusteks, ebatasase pinnaga plaatideks
annaabi.ee 
