Peategelane Gustav Kalender Volta tehakse noor tööline satub Kesk-Euroopas dadaistide ringkonda. ,,Lugusid Anveldist ja Kingissepast" (2007) nõukaaegse ajalookirjutuse koomiline ümberpööramine. 6. Andrus Kivirähki minevikuaineline proosa (,,Ivan Orava mälestused", ,,Rehepapp", ,,Liblikas", ,,Mees, kes teadis ussisõnu") ,,Rehepapi" fenomen: kui nali on ära naerdud, siis tuleb selle tagant välja tõsine maailm ja probleemid. Eestlaste kohanemise teema, muutumisvajadus. Kirjutatud lähtuvalt eesti külakirjanduse traditsioonist. Pole vaeva nähtud ajaloolise reaalsuse tekitamisega. Miljööloome kujundiks kliima, ilm, hämarus (iga ptk alguses on midagi ilmaga seonduvalt. See on üks osa poeetikast. Üldiselt on sünge, päike paistab 2 korda alguses ja lõpus. See loob selle kunstiline raami). Realismi ja fantastilise süntees (ärapetetud katk, kes tuli sea kujul. Fantaasia olendid on võrdväärsed elusloenditega. Vaimud kõnnivad ringi hingedeajal.
See on oluline, et seda ei ütle eestlane eestlasele või sakslane eestlasele, vaid Katk on rahvusülene. Selles tähenduses on ta objektiivne ja mingit objektiivsust see hinnang selle kaudu võiks ka sisaldada, mingit selgemat vaadet kogu sellele tervikkontekstile või aeg-ruumile. Selle ,,Rehepapi" kohta väideti ilmumisjärgselt 2000 aastal, et see raamat kirjeldas eestlaste kohanemisvajadust või seda, et eestlane on kiire kohaneja, tema iseloomu üks omadus on kohanemine, muutumine, muutumisvajadus jne. Ehk nii need katkusõnad kui kohanemisproblemaatika, ei puuduuta üksnes ajaloolist aegruumi, vaid paljuski on see raamat ka 90ndaest ja nendest protsessidest, mis toimuvad pärast taasiseseisvumist. Samavõrd, kui siin kirjeldatakse mingit ajaloolist situatsiooni, kirjeldatatkse siin ka kaasaegset olukorda. ,,Rehepapi" miljöö ja ruum on Eesti küla. Aeg ei ole täpselt määratletav, oletatavasti 19
annaabi.ee 
