ikoon- oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis implikatiivsed universaalid- üldised loogilised järeldusreeglid implikatsioon- loogiliselt tulenevad järeldused indeks- selle aluseks see, et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga infiks e. siseliide, käib tüvisõna sisse infinitiiv e. tegevusnimi infiniitne vorm- osutab sellele, et vormid on enamasti määratlematud nende muutumiskategooriate suhtes, mis muidu on verbidele iseloomulikud informatsiooniteooria- uurib erinevaid sidesüsteeme, mille hulka kuulub ka loomulik keel inherentne omadus- iseloomulik omadus inkorporeerivad e. polüsünteetilised keeled- neis keelis pole iseseisvaid sõnu õieti olemaski, vaid lausungid moodustatakse sõnatüvede ja eriliste liitetaoliste elementide ahelaist. intensioon- lause tõestustingimused, mis moodustavad justkui selle põhitähenduse. interjektsioon e
kategooria. Ainsus ehk singular on tavaliselt paari markeerimata liige, mitmusel ehk pluuralil aga on olemas eriline tunnus. Mõnes keeles on olemas eraldi arv kahe jaoks, kaksus ehk duaal. Paljudes indoeuroopa keeletes jagunevad noomenid allkategooriateks grammatilise soo ehk geenuse järgi. Grammatiline sugu ei ole sama, mis looduslik sugupool. Maskuliin viitab ,,meessugupoolele", feminiin ,,naissugupoolele" ja naeutrum ei esinda kumbagi. Noomenite muutumiskategooriate hulka kuulub ka speetsies ehk määratuse ehk definiitsuse ja indefiniitsuse vastandus. Määramatust väljendavad artiklid on üldiselt tekkinud arvsõnast või umbmäärasest asesõnast tähendusega ,,üks, mingi"; määravad artiklid on kujunenud näitava asesõna tüüpi elementidest. Grammatiseerumise käigus on aga need algselt täiendi taolised elemendid oma konkreetsest põhifunktsioonist rohkem või vähem eemaldunud.
annaabi.ee 
