Sulgudes olevad tingimused kontrollitakse esmajärjekorras. VI. Massiivid, arraylistid Massiive kasutame, et ühesuguse nime all hoida ühest rohkem erinevaid väärtusi. Deklareerimise kuju: muutujatüüp nimi*+ = new*suurus+; Näiteks int arvud*+ = new int*10+; arvud[0]=4 - see on massiivi nullinda koha väärtustamine arvud[1]=62 see on massiivi esimese koha väärtustamine jne 10-ni. Kõiki massiive loetakse alati nullist alates. Esimene koht on alati muutujanimi[0]; Samamoodi saab neid konsoolile printida. Näiteks System.out.println(a[1]); Kõik väärtused on parem printida tsükli abil. Veenduda, et vahepeal ei ole väärtustamata massiivi kohti. Massiivi tüüpideks sobivad kõik javas olemasolevad muutujatüübid. Massiivi on hea kasutada, kui ütleme näiteks autol oleks neli erineva suurusega ratast. Siis: int rattad[] = new int[4]; a[0]=15 a[1]=16 a[2]=17 a[3]=14 Parem on jätta alati üks massiivi koht üle
Langkriips leiab märgi- konstandis kasutamist veel ühel juhul. Nimelt märgipaar n lõpetab jooksva rea ja alustab uut rida (kasutatakse käsureale teksti kirjutavates lausetes näiteid vt. lk. 45 ja 5253). Alustame nüüd lausete käsitlemist, piirdudes olulisemate põhilausetega (tavakasutajal läheb muid liike harva vaja). Iga lause on teatav list. Lausete vahele pole vaja panna mingeid eraldajaid. Üks levinumaid lauseid on omistamislause. Tema lihtsaim kuju on (setq muutujanimi avaldis) Avaldise väärtus muutujanimele omistataksegi. Omistamislauseteks on seega: (setq summa (+ A B C 7.5)) (setq nimi "Mart") (setq punkt `(5.6 8.4 7)) Mitut järjestikust omistamislauset võib ühendada ühte omistamislausesse, mida on mõistlik vormistada struktuursel kujul (alustav ja lõpetav sulg täpselt kohastikku), näiteks: (setq summa (+ A B C 7.5) nimi "Mart" punkt `(5.6 8.4 7) )
teise andmeobjekti mäluaadressi. Viitmuutuja kirjeldamisel peab määrama ka selle poolt viidatava andmeobjekti tüübi. Lisaks dünaamilistele muutujatele võib viit viidata ka harilike muutujate peale. Viitmuutuja väärtus võib olla üks kolmest võimalikust: 1) viit on väärtustamata ja väärtus on juhuslik suurus; 2) väärtuseks on omistatud mäluaadress; 3) väärtuseks on omistatud "TÜHI VÄÄRTUS". Vaatame järgnevat tabelit: Aadress Muutujanimi Tüüp Väärtus +-----------------------------------------+ | 0001 A Täisarv 5 | | 0003 B Täisarv 2 | | 0005 VA Viit TÜHI | | 0009 VB Viit 0003 | | ... | +-----------------------------------------+ Meil on defineeritud kaks täisarvulist muutujat ja kaks viitmuutujat. Esimesele viidale VA on
salvestada mingi teise andmeobjekti mäluaadressi. Viitmuutuja kirjeldamisel peab määrama ka selle poolt viidatava andmeobjekti tüübi. Lisaks dünaamilistele muutujatele võib viit viidata ka harilike muutujate peale. Viitmuutuja väärtus võib olla üks kolmest võimalikust: 1) viit on väärtustamata ja väärtus on juhuslik suurus; 2) väärtuseks on omistatud mäluaadress; 3) väärtuseks on omistatud "TÜHI VÄÄRTUS". Vaatame järgnevat tabelit: Aadress Muutujanimi Tüüp Väärtus +-----------------------------------------+ | 0001 A Täisarv 5 | | 0003 B Täisarv 2 | | 0005 VA Viit TÜHI | | 0009 VB Viit 0003 | | ... | +-----------------------------------------+ Meil on defineeritud kaks täisarvulist muutujat ja kaks viitmuutujat. Esimesele viidale VA on omistatud väärtuseks "TÜHI", mis tähendab, et see viit ei viita
annaabi.ee 
