suhelda meediaga.Lisaks on poliitikutel põhitööks riigijuhtimine.Kas muude kohustuste täitmiseks läheb nii palju energiat, et lõpuks kannatavad kodanikud? Otsuste tegemine võtab suurel hulgal inimestel kaua aega, samas üks isik suudaks selle kiiremini teha.Sama olukord oli ka esimese Eesti Vabariigi päevil, kui valitsused ei püsinud ja otsuseid ei suudetud langetada. Nendel aastatel vabadussõdalaste poolt ettevalmistatud põhiseaduse muutmiskava oleks muutnud riigi presidentaalseks. Rahvas oleks saanud sellega suurema võimu, valides endale kõige soblikuma esindaja. Praegu saab inimene samuti valida, kuid hääl läheb erakonnale, kus jagatakse vastavalt kohad, kes lähevad riigikokku ning kes valitsusse.Üksikisik,kelle käes oleks võim, suudaks teha vajalikke kiireid otsuseid. Sellega kaasneks majanduskasv ja elu kvaliteet muutuks paremaks. Maailma majandus on madalseisus,nii ka Eestis
kriitikuid, kes näitavad kätte ideede nõrgad kohad. 11.2. Muutmiskäik Joonis 62. Muutmiskäik (Üksvärav, 2004) Muutuste läbiviimise protsess koosneb neljast üksteisele järgnevast sammust (Alas, 2004): muutuste hädavajalikkuse tunnetamine ja tulevikuvisiooni loomine; muutuste ees seisvate takistuste kindlakstegemine ja ületamine; muutuste elluviimine; toimunud muutustele hinnangu andmine ja positiivsete muutuste kinnistamine. Et muutmiskava oleks edukas ja tagaks soovitud tulemused, peavad inimesed aru saama muutmise vajadusest ja kaasa lööma kõikides järkudes ning tippjuhid peavad olema seotud tehtavaga ning järjekindlalt suhtlema asjaosalistega. 97 11.3. Muutustele vastuseis Kuna esinevad nii muutusi toetavad kui takistavad jõud, kohtavad muutused tihti vastuseisu (Alas, 2004). Joonis 63. Muutusele vastuseisu põhjused (Üksvärav, 2004)
annaabi.ee 
