neutrontäht pöörleb, seda vanem ta on. Kui M on suurem kui 3,0 ei suuda miski kokkutõmbumist peatada. Täht kollabeerub täielikult ja kaob vaateväljalt. Tekib must auk. Ruum kaardub niivõrd tugevalt, et teatud raadiuse väärtusel (mida nimetatakse sündmuste horisondiks) paindub tähe valgus tagasi tähe sisse st valguskiired suunduvad tähe sisemusse, mitte tähest eemale. Tähed, mille heledus muutub. Tähed, mille heledus võngub periooditi nimetatakse pulseerivateks muutlikeks tähtedeks ja tähti, mille heledus tõuseb plahvatuslikult ja laskub siis jälle endisele tasemele, nimetatakse eruptiivseteks muutlikeks tähtedeks. Enamus pulseerivaid tähti on hiiud. Nende siseehituse tõttu läheb täht tasakaalust välja ja püüdes tasakaalu taastada, hakkab ta pulseerima. Pulseerivad tähed jaotatakse kaheks: miriidid (pikk pulseerimisperiood, aga heleduse muutus suhteliselt suur) ja kääbustsefeiidid (pulseerimisperiood kiire, heleduse muutus väike)
Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse Venemaa loodeosas, piki Volga jõge Samaara ja Saraatovi regioonides, aga ka Krimmis, Kaukaasias ja Siberis. Sageli koondusid samast Eestimaa piirkonnast väljarännanud samadesse asundustesse (ka külade nimed pandi selle järgi näiteks, Petseri küla Krasnojarski krais), mis tähendas, et eesti keel säilis ja on tänapäevani säilinud igapäevase suhtluskeelena. Edasised ajad kujunesid asunikele muutlikeks. Kord on keelustatud, kord lubatud emakeelset kooliõpetust ning suhtlust Eestimaaga. Eestlaste rahvaarvu Siberi külades on kõigutanud sõdadesse mobiliseerimine, tagasiränne Eestisse, suures ulatuses represseerimised ja vangistamised Nõukogude võimu poolt, viimastel aastakümnetel aga noorte lahkumine küladest linnadesse ja assimileerumine. Kuid veel tänapäevalgi võib nii mõneski sajandivanuses külas kohata eestlasi.
seirevõrgustik tunduvalt hõredam. Põhjavee loodusliku ja looduslähedase seisundi jälgimine Vaatlusvõrk koosneb põhiliselt erinevaid veekihte või komplekse avavate puuraukude rühmadest, mis võimaldavad hinnata ka veekihtide vahelisi seoseid. Peamised põhjavee seisundit kujundavad tegurid looduslikes tingimustes jagunevad ajas püsivateks: ala geoloogiline ehitus, reljeef ja selle liigestatus, äravoolutingimused ajas muutlikeks: näiteks ilmastikutingimused Esimene tegurigrupp määrab põhjavee seisundi kujunemise territoriaalsed iseärasused, teine selle ajalised muutused. Tulenevalt tegurite koosmõjust võib maasiseses hüdrosfääris eristada kahte vööd- aktiivse ja aeglase mõju vöö. Viimase viie aasta jooksul olid ilmastikutingimused põhjaveevaru täienemiseks enam-vähem soodsad, v. a. 1999.aastal. Pandivere veekaitseala põhjavee seisund Metoodika
annaabi.ee 
