"evolutsiooni" käigule. Järsud muutused ühiskonnas ei muuda midagi, kuna inimesed on kinni oma tavades ja traditsioonides. Minu arvates ei ole naise roll ühiskonnas tänapäeval muutunud võrreldes varasema ajaga. Muutnud on vaid ühiskonna ideoloogia ja usulised tõekspidamised. (1 ja 2) Naise ja mehe roll ühiskonnas Naise ning mehe roll ühiskonnas on pidevas muutumises, nagu ka meie elu, mis enam jaolt on tingitud meie enda tegevusest, ehk siis muutjaks on inimene. Neile, kes nii palju selles protsessis ei osale tundub see ehk ebaõiglane silt, mis otsaette kleebituna paneb meid tundma solvatuna. Nii nagu muutub elu meie ümber peame meie sellega mingil määral pratamatult kaasa mängima, aga eks elu olegi paras kaardimäng, tuleb ainult olla kannaltik ja õigel ajal käia õige kaart lauda. Ole ise oma õnne sepp võiks väita, ent siiski on maailmas liiga palju tegureid, mis
põhjalikku muutust originaalses WOW-i maailmas. Pilt 10. 9.Kohal on "Half - Life". Müüdud 5 miljonit koopiat, valmistajks "Valve Corporation". See on 1998. aasta mäng, mida peetakse läbi aegade üheks suurimaks FPS zanri muutjaks, mille ainsad rivaalid on "Doom" ja esimene originaalne FPS: Wolfenstein3D. Pilt 11. 8.Kohal on "SimCity 3000". Müüdud 5 milojonit koopiat, valmistajaks "Maxis". SimCity 3000 on 1999. aasta mäng, kolmas SimCity osa, mis esitles esmakordselt arenenud
Puidukoguselt ühe elaniku kohta ületavad Eestit ainult Skandinaavia metsarikkad riigid Soome ja Rootsi, viimane suhteliselt napilt. PUULIIGID Eelkõige kliima muutumise tõttu on rohkem kui 10 000 aasta jooksul Eesti alal domineerinud erinevad puuliigid. On olnud perioode, millal olid valitsevad kaasikud, siis männikud, laialehelised metsad, seejärel kuusikud ja jälle männikud. Viimase 3000 aasta jooksul on metsade arengu ja liigilise struktuuri kõige olulisemaks muutjaks olnud inimene. Põllumajandus, raied ja ulatuslik kuivendamine on tekitanud olukorra, kus vaatamata metsarohkusele peaaegu ei ole metsi, millel puudub inimtegevuse otsene või kaudne mõju. Taimegeograafilise jaotuse järgi kuulub Eesti põhjapoolkera parasvöötme metsa-vööndi salu- ehk nn segametsade allvööndi) põhjaossa. Lehtpuu ja okaspuu enamusega metsade osakaal on praktiliselt võrdne, mõlemad moodustavad 50% puistute pindalast.
annaabi.ee 
