Suurem osa laen- ja tsitaatsõnu, mis tänapäeval kasutusel on, on eesti keelde tulnud inglise keelest. Kokandus on üks valdkond, kus domineerivad ka paljudest teistest keeltest pärit sõnad. Uuemate laen- ja tsitaatsõnade hulgas on rohkesti tarbetuid laene, mille asemel on tegelikult eestikeelne vaste olemas. Sellised laenud kaovad ajapikku keelest. Viimasel ajal on tihti kasutusel palju tsitaatsõnu, mis ei ole eesti keelega kohanenud. Ka ühe sõna erinevate häälikkujude ja muutevariantide vohamine tegelikus keelekasutuses näitab, et paljud uued laensõnad alles otsivad kohta eesti keele muutesüsteemis. Püsima jäävad vaid sellised laensõnad, mis sobivad eesti keele süsteemi häälikuliselt, vormiliselt kui ka tähenduslikult. KIRJANDUS 1. Leemets, Tiina 2003. Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles. Keel ja Kirjandus nr 8, lk 571584 2. Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1 (kevad), lk 41-46. 3. Pedaja, Kati 2006
olemas korrektsed, lihtsama muutmise ja läbipaistvama tähendusega omakeelsed vasted. Sellised laenud on tihti ajutised ja kaovad keelest ajapikku. Väga palju on uute sõnade hulgas tsitaatsõnu, millest järeldub, et kohanemine on keeruline protsess ja eestipärasema kuju saavad ning eesti keele muutesüsteemi mugandatakse vaid kõige sagedamini kasutatavad, vajalikumad ja tuttavamad sõnad. Ka ühe sõna erinevate häälikkujude ja muutevariantide vohamine tegelikus keelekasutuses näitab, et paljud uued laensõnad alles otsivad kohta eesti keele muutesüsteemis. Püsima jäävad vaid sellised laensõ- nad, mis sobivad eesti keele süsteemi nii häälikuliselt, vormiliselt kui ka tähenduslikult. Laenatud sõna kohandatakse kõigepealt vastavaks eesti k häälikustruktuurile, võõrapärased häälikud asendatakse omadega, sõnad saavad rõhu, välte ja palatalisatsiooni. Laenude häälikulisel kohanemisel võib esile tuua 4 alaliiki:
annaabi.ee 
