(käändkondi ja käändtüüpe). Näiteid verbide muuttüüpidest pakuvad germaani keelte nõrgad ja tugevad (ebareeglipärased) verbid. * Morfoloogilised paradigmad Keele morfosüntaktilised tunnused määravad, missuguseid muutevorme erinevate sõnaliikide sõnadel olla saab. Nende vormide täielik kogum moodustab lekseemi muuteparadigma. Eesti substantiivide muuteparadigmade aluseks on neliteist käänet ja kaks arvu (ainsus, mitmus). Verbide muuteparadigmad koosnevad (keele omadustest sõltuvalt) tegumoe, tempuse, mooduse, aspekti ja isiku vormidest. Nii substantiividel kui ka verbidel on eriti rikkalikuma morfoloogiaga keeltes ka muuteparadigma piiril või sellest väljaspool olevaid afiksit sisaldavaid vorme. Sellised on näiteks soome keele substantiivide possessiivsufiksid ehk omastusliited nagu -ni, -si, -Vn. Analoogilised on kliitikud. Muuteparadigma sõnavormid kuuluvad oma struktuuriliste ülesannete tõttu eriti
Sõnade tuletamisel aga võib muutuda. Muutmisele on iseloomulik, et tüvilekseemi tähendus erinevates muutevormides säilib. Tüüpilised muutemorfeemid väljendavad süntaktilisi seoseid e sõnadevahelisi seoseid lauses. Keele tähtsamad morfosüntaktlised kategooriad koos oma morfosüntaktiliste tunnustega moodustavad kelle muutesüsteemi. Muuttüübid e eesti keeles käändkonnad ja pöördkonnad. Substantiivide muuttüübid - deklinatsioonid. Verbide muuttübid - konjugatsioonid. 25. Muuteparadigmad. Keele morfosünaktilised tunnused määravad, missuguseid muutevorme erinevatel sõnaliikide sõnadel olla saab. Nende vormide täielik kogum moodustab lekseemi muuteparadigma. Paradigmaatline morfoloogia - peaiseks meetodiks on muutenähtuste kirjeldamine nii, et uuritava keele kõikidest muuttüüpidest koostatakse näiteparadigmad. Põhiüksused on sõnavormid ja muutüksused. Mõnikord ei ole sõnal täielikku sõnavormide paradigmat. Mõned vormid võivad olla keelevastased,