Idomatiseerunud tuletisteks nimetatakse selliseid, mis on tähenduslikult iseseisvunud. Liitsõnad on mitmemorfeemilised sõnad. Morfeemid jagunevad juurmorfeemideks ja afiksiteks. Afiksid on seotud morfeemid. Morfoloogia jaguneb sõnade muutmiseks ja sõnade moodustamiseks. Sõnade kompositsioon tähendab liitsõnade moodustamist. Tuletusalune sõna e alussõna on see, millest on moodustatud uus tuletis. Igal sõnal on juur. Liidete ees olev alussõna tüvi võib varieeruda. Muutemorfeemide (tunnuste ja lõppude) abil väljendatakse süntaktilisi suhteid. Derivatsioonisufiksiteks on nii grammatiliste kui ka leksikaalsete morfeemide tunnuseid. Derivatsioon, mis muudab alussõna sõnaliiki või tema semantilis-sõntaktilist funktsiooni, on muutederivatsioon. Juurmorfeemid kannavad sõna põhitähendust ja võivad esineda üksi ja koos teiste morfeemidega. Deverbaal on tuletis, mis on tuletatud vaid verbist. Denominaal on tuletis, mis on tuletatud vaid noomenist.
grammatiline tähendus on kõigi lekseemide puhul ühesugune. Tuletusliitel ei ole enamasti üht kindlat tähendust, sama liitega moodustatud tuletiste moodustustähendus võib varieeruda. d) SÕLTUVUS SÜNTAKSIST Vormimoodustus sõltub suures ulatuses süntaksist, sõnamoodustus mitte. Lausekontekst võib nõuda teatud muutevormi valikut, seevastu võib tuletis esineda lauses igas positsioonis. e) JÄRJESTUS Muutemorfeemide ja tuletusmorfeemide järjestus sõnavormis on määratud: sõnavormis on tuletusmorfeemid juurmorfeemile lähemal kui muutemorfeemid (vormitunnused järgnevad liidetele) 17. TÜVEKUJU e sõnatüve fonoloogiline kuju on sõna fonoloogiline väljendusvorm. Viitab sõna struktuuritüübile. Noomeni ja verbi lihttüved on sarnase fonoloogilise koostisega. Tüüp. lihttüvi on ühe-v kahesilbiline vokaaltüvi (maa, jää, too-ma), aga ajal. kulumise tõttu on e
annaabi.ee 
