Seaduseelnõu antakse üle RK juhatajale-spiikrile. RK juhatus määrab juhtivkomisjoni-> kelle valdkonda kuulub see seadus. Lihtsamad seadused läbivad 2 lugemist: 1.Lugemine- ettekande teeb eelnõu algataja. Juhtiv komisjon ütleb oma arvamuse ja otsustab, kas menetlust jätkata või mitte. 1 ja 2 lugemise vahel võib olla kuni 3 kuud. Sel perioodil töötavad eelnõuga komisjonid ja fraktsioonid. -> fraktsioonid töötavad välja hääletamistaktika. 2.Lugemine vaidlused eelnõu üle, muutatuste hääletamine, otsustatakse kas teise lugemise lõpus tuleb lõpphääletus-> seadus võetakse tavaliselt vastu lihthäälteenamusega. Kui kahest lugemisest ei piisa tuleb kolmas lugemine. 3.Lugemine- seal saavad ettepanekuid teha ainult fraktsioonid ja komisjonid(lihtliige parandusi teha enam ei saa). Kolmandal lugemisel on vähem võimalusi eelnõud muuta kui teisel. 4.4. Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis. (20.jaanuar 09) *PS: VI ptk $$ 86-101
Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult avalikes huvides ja isikule vähim kahjulikul viisil, see on proportsionaalsuse põhimõte. Isikul peab olema võimalus aru saada, millised õigused ja kohustused tal suhetes avaliku võimuga on, see on õigusselguse põhimõte. 4. Kas PS lubab Eestis Rootsi tüüpi heaoluriiki? V: 5. Mitu põhiseadust on Eestil olnud? Mis aastail kehtinud? Presidentaalne või parlamentaarne? 1933. a põhiseaduse muutatuste sisu. V: 3 põhiseadust. 1920.a põhiseadus (parlamentaarne), 1938.a põhiseadus(presidentaalne) ja 1992.a põhiseadus(parlamentaarne). 1933.a põhiseaduse muudatus: Riigikogu kosseisu vähendati 50 liikmeni, valimisperioodi pikendati 4 aastani, varasema puhta nimekirjavalimise asemel ette oli nähtud teatud isikuvalimise momendid. Riigipeaks jäi nimetuse järgi küll riigivanem,
edastamine triviaalne (pakett paigutatakse füüsilise võrgu kaadri andmeossa ning päisesse paigutatakse vastava protokolli tunnusnumber). Ainus keeruline probleem tekib sellega, et igal selles võrgus oleval arvutil on vaja teada, millisele IP aadressile milline madaltaseme võrgu aadress vastab. Variant oleks see igale võrgus asuvale masinale käsitsi selgeks teha, kuid see muudab võrgus muutatuste tegemise tülikaks. Appi tuleb ARP (mis ei ole sugugi limiteeritud ainult IP-le). See on äärmiselt lihtne protokoll, mis koosneb päringust ja vastusest - kui arvuti A tahab arvutile B saata IP paketti, siis saadab ta võrku levipaketi ARP protokolli päringuga, kus ta soovib teada kelle IP aadress on B. Arvuti B saadab see peale vastuse, kus teatab oma riistvaralise aadressi. A kannab nüüd saadud info oma tabelisse, et seda järgmise paketi saatmisel taas küsima ei peaks
annaabi.ee 
