väiksem, kui seda oleks kaitseväega. Kolmandaks mureks on palgaarmee ebastabiilsus, kui palgaarmee peaks majanduslikel põhjustel Eestist lahkuma, siis poleks meil enam mingisugust kaitset välisvaenlaste eest. Kokkuvõtteks, isamaad kaitsvale armeele pole mingisugust alternatiivi. Eesti ressursse arvestades pole palgaarmee piisavalt otstarbekas. Eesti suudaks maksimaalselt palgata 5000 meest, sellise väikse palgaarmeega võiks täita vaid NATO missioone ja muusuguseid väikseid agressoreid maha suruda, kuid mitte kaitsa Eesti iseseivust. Viited allikatest (kasutatud materjal): http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/palgaarmeele-uleminek- seab-eesti-ohtu?id=36666749 http://www.eestiajalugu.ee/? event=Show_event&event_id=1890&layer=106#1890 http://www.ohtuleht.ee/412979/eesti-rahvas-on-selgelt-palgaarmee-vastu
velaar; kui see on kõris, on konsonant larüngaal. Kui õhuvool hääldamisel täielikult katkeb, tekib klusiil ehk sulghäälik. Kui õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra, on tegu afrikaadiga. Kui õhuvool juhtub läbima küllaltki kitsast kohta ja tekib kulgedes müra, on tegu frikatiiviga ehk ahtus-ehk hõõrdushäälikuga. Kui müratekitav ahtus on rennikujuline, nimetatakse frikatiivi sibilandiks ehk sisihäälikuks. Muusuguseid frikantiive võidakse nimetada ka spirantideks. Nasaalkonsonantide ehk ninahäälikute iseloomulikuks tunnuseks on see, et õhuvool väljub ka nina kaudu. Liikvidad ehk sulahäälikud (l,r) meenutavad vokaale selles suhtes, et nad on põhiolemusliselt helilised, kuid nende puhul ei kulge õhuvool siiski mitte vokaalide kombel vabalt piki suuõõne keskkulglat, vaid see suunatakse külgedele, nii moodutub lateraal ehk külghäälik l, või siis
annaabi.ee 
