allikad seda ei ütle. Kuralased olid viimased kes ülejäänud hõimudega kokku sulasid, liivlased aga säilitasid oma rahvusliku eripära kauem aga toimus ka neil asimileerumine ja said lätlastele lähemale. Talurahvas Juurde voolu ei tulnud, kohalik loomulik iive, erinevalt linnadesse kuhu toodi kaupmehi ja käsitöölisi , maal sellist asju ei toimund.Puudusid soodsad olud et talurahvas saksamaalt liivimaale ümber asuks. Lepingutega ,Läti hõimud kohustusid vastu võtma ristisus, muusosas säilis senine ühiskondlik korraldus, senini tavaõigus ja kohtumõistmise tavad. Kohustus pidada ülal preestreid ja kohalikke linnusesse asunud sõjasalka. Maksud naturaalandami kujul moodustasid 1/10 kogu piirkonnast saadud saagist kümnis, olid kohustatud ehitada kirkuid, kivilinnuseid ja osalema sõjakäigus. Kindlasti maksti makse ka varem kas oma kohaliku vanema ülalpidamiseks, kohaliku linnuste ehitamisel jne. Vasallid muutusid senisest paiknevaks
Riigi juhtis kahe kojaline nõukogu, laiem Rooma allikatest nimetatud Senatiks, siis 150 liikmeline kõrgem kohtukoda, riigi tipus olevat seisnud rahvakoosolekul valitud kaks aristokraatlikku kohtunikku sufes, keda kreeklased nimetasid kuningateks, aga tõenäoliselt võim ei olnud pärilik. Milles täpselt volitused seisnesid pole teada. Pikka aega 6 saj II poolest kuni 4 saj keskpaigani, oli Mago suguvõsa, kes juhtisid Kartaagot. Rahvakoosolek- olevat valinud , need kaks ülemkohtunikku, muusosas oli nende võim suhteliselt piiratud, rahvakoosolekule oli pandud asjad arutlusele siis kui nõukogu ei suutnud saada üksmeelt. Kartaago sõjavägi- tundub nii, et Kartaago kodanikud , ei olnud üldised sõjaväe kohustuslikud, hilisest 5 saj kuni 4 saj peale, püha väesalk on küll teada, mis olevat koosnendud jõukatest kartaagolastest, muus osas koosnes palgasõduritest kreeka ja rooma omadest. Kasutasid hopliidi
annaabi.ee 
