uutes muusikasuundades, muusikastiilides ja uuenduslike kompositsioonimeetodite abil loodud muusikat 20. sajandi algusest tänapäevani. Nüüdismuusika mõiste on kasutusel nii süva kui ka levimuusikas. Sellel taustal kasutab mõistet "nüüdismuusika" esimest korda 1919. aastal Paul Bekker oma ettekandes "Nüüdismuusika" (saksa keeles Neue Musik), millega see sõnavorm tuleb avalikult käibele. Bekker mõistab sõna all kasutatava muusikalise materjali ja muusikatunnetuse uuendamist. Alates 1921. aastast suureneb Bekkeri tähenduses väljendi "nüüdismuusika" kasutamine, mis viib 1924. aastaks väljendi "nüüdismuusika" kvaasiterminoloogilisele kinnistumisele. Herbert Eimert rõhutab 1960. aastal formuleeringuga uue muusika teine arengufraas ühest küljest spetsiaalselt seriaalse mõtlemise uudsust ning teisest küljest seob mõiste "nüüdismuusika" laiemalt alates 1945. aastast tehtud muusikaliste avastustega. Seevastu Leo Schrade ja Hans
Sellele eelnes paari sajandi pikkune kujunemisprotsess: Aafrikast sisseveetud orjade kokkupuuted eksisteerivate euroopalike muusikavormidega, nende hulgas ka rahvalauludega, panid aluse nn. afro- ameerika muusikale. Selle tuntumateks alaliikideks kujunesid töölaulud, spirituaalid ja bluus. Spirituaal on ameerika neegrite keskel sündinud vaimulik laulumuusika Afro-ameerika muusika on maailmas ainulaadsemaid folkloorivorme, mille rütmikas ja kõlalises küljes on säilinud aafrikapärase muusikatunnetuse elemente, meloodial ja harmoonial on aga euroopalik ilme. Spirituaalide laulmisel kasutati palju erinevaid võtteid, nt aafrika mandrilt pärit võte anifoonia - eeslaulja ja koori vahetumise printsiip. Aeglasemate spirituaalide meloodiates esineti improvisatsioonilise viisi rikkalikkusega - melismaatika. Hoogsamates lauludes kohtab ka rütmi nihet off-beat. Spirituaale saadavad käteplaksud, vahelehõiked, tantsuliigutused. Sõnumiks on vabaduse iha läbi jumala
vokaalmuusika, eriti ooperi- ja lauluzanri vastu. Kui rühmitusele midagi ette heita, siis seda, et nad ei osanud algul hinnata põhjaliku ja süsteemikindla muusikahariduse vajalikkust. Nad ei mõistnud esmalt Peterburi ja Moskva konservatooriumi avamise tähtsust (Peterburi konservatoorium asutatud 1862 Anton Rubisnsteini ja Moskva konservatoorium 1866 Nikolai Rubinsteini poolt), arvates , et liigne koolitatus võib surmata elava muusikatunnetuse. Aja jooksul arusaamine muutus. Modest Mussorgski loomingus peegelduvad kõige selgemini 60-70-aastate sotsiaalsed konfliktid. Tema loomingus võib vedada paralleele kirjandusega L.Tolstoi, Dostojevski, Nekrassov ja kunstiga Repin, Surikov, Kramskoi. Eelkõige vokaalhelilooja, eeskujuks Dargomõzski. Mussorgski lähtub vene talupojalaulust ja inimkõnest. Helikeeles suur novaator, kelle loomingut eluajal ei mõistetud ega hinnatud, tunnustus tuleb pärast surma
annaabi.ee 
