Barokkmuusika Saksamaal: religioosne, valdavalt vaimulik muusika. Madalmaade vokaalpolüfooniline meeleolu. Zanrid: ooper, soololaul, passioon, kirikukantaat, polüfoonilised vormid, fuuga, kontsert, oratoorium. Tuntumad teosed: *Heinrich Schütz ,,Taaveti psalmid", ,,Musikalische Exequien"; *Johann Hermann Schein ,,Opella nova; *Samuel Scheidt ,,Tabulatura nova". Barokkmuusika Inglismaal: Tunti hästi Itaalia muusikat. Muusikas segunesid prantsuse ja itaalia eeskujud inglise vana muusikatraditsiooniga. Zanrid: ooper, semiooper, anthem, draamaetendused, oodid. Tuntumad teosed: *Henry Purcell ,,Kuningas Artur", ,,Haldjakuninganna", ,,Dido ja Aeneas"; *G.F.Händel; *G.P.Telemann; *Valentin Meder ,,Kindlameelne Argenia". Barokkmuusika ühed kuulsamad heliloojad olid G.F. Händel ja J.S. Bach. Georg Friedrich Händel'it (1685 - 1759) peetakse üheks suurimaks inglise heliloojaks, sest Inglismaa periood oli tema loomingus väga produktiivne
emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo ja dünaamikakontraste. Nii vokaal kui instrumentaalteosteharmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Barokkmuusika oli eri paikades erinev. Saksamaal: religioosne, valdavalt vaimulik muusika. Madalmaade vokaalpolüfooniline meeleolu. Inglismaal: Tunti hästi Itaalia muusikat. Muusikas segunesid prantsuse ja itaalia eeskujud inglise vana muusikatraditsiooniga. Ooper Ooperi sünd 1600. aasta paiku mõjutas oluliselt järgneva sajandi muusikat. Kuulsaimad ooperiheliloojad olid näiteks Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti ja Georg Friedrich Händel. 17. sajandi keskel sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate kummardamine. Kui Itaalias sündis ooper, siis Prantsusmaal õukonnaballett, kus erinevalt klassikalisest balletist oli palju vokaalnumbreid. Teised uued vokaalinstrumentaalzanrid Ansamblimadrigalide asemel tulid 17
Väga populaarne orkestriteos on kellalöökidega algav ja lõppev "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" (1977). Kogu muusikaline materjal piirdub siin kõigest laskuva minoorse helirea ning minoorse kolmkõla helidega. Olulisemad instrumentaaltööd uues stiilis on veel "Tabula rasa" (1977), "Fratres" (1977), "Festina lente" (1988). Tintinnabuli-stiilis on Pärt kirjutanud vokaalteoseid enam kui instru- mentaalseid. Suur osa vokaalteostest seostub vana ladinakeelse kiriku- muusikatraditsiooniga: nende hulgas on missasid, näiteks "Missa syllabica" (1977/1996), psalme "Stabat mater" (1985), "Magnificat" (1989), "Te Deum" (1984/1992), "Johannese passioon" (1982), "Miserere" (1989/1992). Pärt on kirjutanud väga erinevates keeltes tekstidele. Alati allutab ta aga oma muusika keele struktuurile, lähtudes muusikalise motiivi loomisel näiteks silpide arvust sõnas. Üks Pärdi populaarsemaid kooriteoseid on tsükkel "Seitse magnificati-antifooni"
annaabi.ee 
