See jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium jaguneb omakorda viieks (Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus/Benedictus ja Agnus Dei). Kuna puudus noodikiri, mis tekkis samuti keskajal, levis Gregoriuse laul sajandeid suulisel teel. Noodikiri tekkis kloostrites, kus vaimulikud hakkasid selle abil kirja panema liturgilisi tekste. Noodimärkideks olid neumad. Noodijooned ja silpnimetused tekkisid aga alles 11. sajandil. Üheks tähtsaimaks selle aja muusikateoreetikuks võib lugeda Guido Arezzost. Kuna üles kirjutati vaid liturgilist muusikat, siis ilmalikust muusikast keskajal on palju vähem informatsiooni. Rändavaid üliõpilasi või teenistuseta vaimulikke, kes laulsid keskajal ilmalikke ladinakeelseid siivutuma sisuga armu- ja joogilaule, nimetati goljaarideks ehk vagandideks. Nende tuntuim luulekogumik oli ,,Carmina Burana". 11. sajandi lõpul sai Provence'is alguse rüütlilaul. Selle peamised liigid on kangelas- ja armastuslaulud
Sõnal ülekantud tähendus ja otsene. Oli allegoorilise interpretatsiooni meister. Oli oluline, sest inimene on jumala sarnane. Ka inimese tehtu võib sümboolselt sarnastada jumala loominguga. Augustinus ka rehabiliteeris ka mõningaid antiikkunsti vorme. Oode võib kasutada ka ristiusu praktikates näiteks vaimulikes rituaalides. Oli oluline ka seepärast, et töötas välja oma muusikateooria. Arutles rütmi, pauside, harmoonia üle. Peetakse ka sõnakunstiteooriale lisaks muusikateoreetikuks. · Areopagita on tegelikult kristlik õpetlane on ise omistanud oma teosed Areopaagi (ateenas akropoli lähedal asuv küngas, kuhu kogunesid eliidi esindajad) liikmele. Avaldas teoseid Dionysiose nime alt. Ta mainib ka, et kohtus isiklikult piiblitegelastega. On kindlaks tehtud, et ei saanud kuidagi tuttav olla nendega. Identiteet ei ole tal siiani kindel. Ta on kirja pannud mõtted, mis on mõjutanud hilisemaid arenguid: võib kokku võtta sõnadega ,,Jumal on valgus". Esimesed
annaabi.ee 
