sellega kaasnes põhjalik teoreetiline ja kompositsiooniline ettevalmistus, mis tõttu suutsid oreliklassi lõpetajad edukalt tegutseda koorijuhtide ja heliloojatena.Kuna,aga tolle aegsed Eesti kultuuri olud ei võimaldanud neil täiel rinnal tegeleda muusikaga, siis jäädi tööle ka võõrsile. Esimesed kõrgharidusega muusikud ongi eesti muusikakultuuri arengut mõjutanud rohkem oma loomingu kui praktilise muusikategevusega. MIINA HÄRMA (1864-1941) Miina Härma on Eesti esimene professionaalne naishelilooja, esimene naisorganist ja esimene väljapaistev naiskoorijuht. Muusikaalased algteadmised sai kodust ja Karl August Hermannilt, kellega tutvus teismeliseeas ''Vanemuise'' segakoori proovi kuulates. Õppis klaverit Ernst von Knorre juhendamisel. 1880. aastal kirjutas oma esimese koorilaulu ''Isamaa, õitse sa!''. 18831890 õppis Peterburi
Õpetaja peaks ise tundma ja teadma, kuidas tema emotsioonid ja hoiak lapsi ja õpetatavat mõjutavad. Uusi asju õppides peaks õpetaja alati olema heatujuline ja entusiastlik ise ka selle uue teema suhtes. 6. Tähtsad on ka kindlad rituaalid, traditsioonid, reeglid. Laps õpib mängides, huvitava tegevuse käigus. Iga muusikategevus on lugu, rännak. Ei ole kohta, kuhu me ei saaks muusikategevuses minna ja ei ole ainevaldkonda, mida me ei saaks seostada muusikategevusega. Eriti oluline on anda tegevusega kaasa mingi lugu, mille sees saab tegevust edasi arendada, anda lastele mingi eesmärk näiteks, kes on nemad selle loo sees, mis on nende eesmärk. Selline lähenemine tegevustele on laste jaoks kõige loomulikum, sest nad loovad mänguliselt situatsioone, maailmu, tegelasi enda ümber igapäevaselt, mängimise ajal. 7. Kuna efektiivselt töötavates koolieelsetes lasteasutustes on küllalt palju üritusi, mis
annaabi.ee 
