Ta on pälvinud Nõukogude Eesti preemia (1948, 1965) ja Lenini ordeni (1965). Kokkuvõteks võib öelda, et Heino Eller oli silmapaistev, väga hea muusikalise tajuga ja erilise muusikakeelega helide inimene kes pühendas muusikale mitte ainult oma elu vaid ka oma südame. Kuigi Elleri elus on olnud ränki saatuselööke, pole ta siiski loobunud muusikaloomisest ja on rikastanud seeläbi me kõikide elu. Heino Eller väärib igati koos teiste silmapaistvate muusikategelastega aukohta meie muusikaajaloolises mälus. Teosed: Kodumaine viis Koit Videvik Varjus ja päikesepaistel klaveripalad Kellad Liblikas. Kasutatud kirjandus: Helleri nimelise Tartu muusikakooli koduleht. Muusika ajalugu Gümnaasiumile Google otsing.
muusikafestivalist. Vastanutest 8 (26%) ei tea muusikafestivalist midagi. Enamasti öeldi, et muusikafestival on suurepärane võimalus kuulata võimsat muusikat kaugele minemata ning seal osaleb palju tuntuid muusikud, keda tullakse igast Eesti otsast vaatama. Lisati, et vahel esitatakse ka Kappide endi loomingut ning üritus on väga mitmekesine ja muusikat leidub igale maitsele. Mainitud oli veel ka ERSO, päikesetõusukontserdid Soomaal ja lõunatunnid tuntud muusikategelastega. 21 Kokkuvõte Uurimistöös ,,Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga" on antud ülevaade Kappide elust ja loomingust ning inimeste teadlikusest nende kohta. Teema on aktuaalne Suure-Jaanis tänu igal aastal korraldatavale muusikafestivaliga seotud sündmustele. Minu uurimistöö eesmärgiks oli uurida muusikute Kappide eluloo kohta ning anda ülevaade sellest, kui palju teatakse õpilaste ning täiskasvanute seas nende kohta