8. Anna ülevaade tähtsamatest eesti koorilaululoojatest. Aleksander Saebelmann Kunileid-eesti rahvusliku koorimuusika rajajaid. Esimese üldlaulupeo üks üldjuhte ning koorilaulude võistulaulmisel žürii esimees. laulud „Mu isamaa on minu arm“ ning „Sind surmani“ kõlavad tänaseni laulupidudel. Friedrich Saebelmann-Aleksandri noorem vend. Tuntumad laulud on „Kaunimad laulud“, „Ema süda“ Karl August Hermann- üks tähtsamaid muusikategelasi 19.sajandi viimastel kümnenditel. Tuntumad laulud „Minge üles mägedele“, „Süda tuksub“, „Kungla rahvas“ Miina Härma- esimene professionaalne naishelilooja eestis. „Tuljak“, „Meeste laul“, Aleksander Läte- tuntud koorilaulude looja. „Pilvedele“, „Kuldrannake“, „Miks nii hilja“ Rudolf Tobias- umbes 30 koorilaulu, paremad Tartu ja Peterburi ajajärgust. Artur Kapp- Koorilaulud peamiselt Peterburi perioodist, „Mu süda“, „Palumine“
selgub eelnevast, töötas mõnelgi aastal paralleelselt kahes või isegi kolmes kohas. 1940.aastal kutsuti Cyrillus Kreeki Tallinna Konservatooriumi õppejõuks, kuid järgmisel aastal pidi ta tööst loobuma. 1944. aastal asus ta aga uuesti konservatooriumi tööle ning 1947. aastal anti talle professori tiitel. 1948. ja 1949. aastal, mil stalinistliku ideoloogia surve ja süüdistused tabasid personaalselt paljusid komponiste ja muusikategelasi, jäi Cyrillus Kreek otseste teravate rünnakute alt välja. Tõenäoliselt oli selle peapõhjuseks helilooja eemalolek pealinnast: Haapsalu elanikuna sõitis Kreek vaid kaheks päevaks nädalas konservatooriumi tunde andma ning Heliloojate Liidu koosolekutel, nõupidamistel ja pleenumidel osales üliharva. Otsustav murrang Cyrillus Kreegi personaalküsimuses leidis aset 1950. aasta kevadel. Kahes järjestikuses Sirbis ja Vasaras 6. ja 13. mail ilmusid pikad anonüümsed artiklid
annaabi.ee 
