tähele panemata. Helikõrgus muutub aja jooksul meloodias astmeliselt. Üldjuhul eristabki helikõrguse kasutamist muusikas heli- kõrguse (põhitooni) muutumisest kõnes heli sagedusala lii- gendamine astmeteks näitavad paljud uurimused, et ka Lääne mitmehäälses muusikas on heli- kõrguste ja intervallide taju kategoriaalne (ehk tsonaalne). See tähendab, et ühele helirea astmele või helirea astmete vahel moodustuvale intervallile ei vasta muusikapraktikas helikõr- guse teljel mitte üks kindel positsioon, vaid teatud piirkond, mida nimetataksegi kategooriaks. Helirea helide paigutamist oktavi piiridesse nimetatakse häälestuseks. tämbri kognitiivsed dimensioonid Heli tämber on üks heli neljast helisid objektiivselt kirjeldavatest mõõdetest ( helitugevus, kõrgus, vältus, tämber ehk helivärv) Nii film kui muusika on ajas kulgevad. Nii nagu saab filmist välja võtta ühe kaadri, saab muusikast välja võtta "frame"
madalamale. Diatoonilises helireas on kõik sellised helid, mis kuuluvad ditoonikasse. Diatoonika on helisüsteem, mille moodustavad ainult alushelid. Diatoonilised heliread on näiteks loomulik moll ja duur. (Muusikateooria algteadmised, vaadatud 07.12.15) Võrdtempereeritud häälestus jagab oktaavi kaheteistkümneks võrdseks pooltooniks, kus oktaavi piires ei ole ühtegi „ideaalset” ehk puhast intervalli. Tänapäeval on võrdtempereeritud häälestus muusikapraktikas üldiselt aktsepteeritav. (Goldbach 2007: 47) 1.3 Intonatsioon „Intonatsioon on helisuhete täpsus helitöö esitamisel ning meloodia kõige väiksem iseseisev väljenduslik osa.” (Vikipeedia, vaadatud 15.12.15) Intonatsioon muusikas sõltub erinevatest elementides, milledeks on helikõrguse tajumine, selle esitamise täpsus ning instrumendi häälestus. Intonatsiooni kasutatakse muusikas helikeele rikastamiseks ja emotsiooni edasi andmiseks (Denckla 1997: 3, vaadatud 07.13.15)
annaabi.ee 
