ehitamise küsimus. Otsustati ehitada maja 3000 rbl. väärtuses, kuid ei suudetud teostada alguse saanud sõja tõttu. 1912.a. võeti osa Narvas korraldatud eesti asunduste laulupeost. 1916.a. peeti sõjast hoolimata seltsi 50.a. juubelit. Rahvast tuli palju kokku. Uut hoogu sai seltsitegevus peale sõja lõppu. Osteti Vaskjalas sõjaaegne barakk ja kohendati seltsimajaks. Hakati nobedasti pidusid pidama ja raha korjama. Osteti muusikapille ja muretseti muud vajalikku inventari. 1919.a. 15. Juuni protokolliga nr. 7 kinnitati Jüri muusikaseltsi uus, järjekorras neljas põhikiri. Muusikaseltsi tegevusväli oli nüüd laiem. Ka puudb nüüd sisseastumismaks ning seda asendab kord aastas peakoosoleku poolt määratud liikmemaks. Uue suunana hakati juba I maailma sõja eelselt korraldama ühispidusid koos karskusseltsiga ,,Truudus'' ning naabrite lauluseltsidega, kus osa eeskavast peale
Jälgi, mis räägiksid muusikast (Hohle Felsi vile) ja laulmisest on tunduvalt raskem leida. On küsitud, kumb oli enne, kas laul või kõne. Ehk üritas mingi ahv linnulaulu matkida ja end emotsionaalselt väljendada mis viis järk-järgult kõne kujunemiseni? Äärmiselt huvitav hüpotees! Kolmas kunstiliik on tants, sellele on vaja ka teatud muusikat ja rütmi, muusikariistu. Eelajaloolised tantsud võisid olla rituaalsed, tervendavad, erootilisusega seotud. Muusikapille käteplaks -> puuplaks -> seest tühja puu plaks. Puhkpill, mis leiti Saksamaalt Hohle Felsist 2008, vanuseks on 35 000 aastat. Praktiliselt sama vana kui Veenus. Selline muusikariist on juba päris uus ja huvitav saavutus. Mis küll sellele eelnes? HF pill on tehtud kaeluskotka tiivaluust, pikkus on 21,8 cm, koopast leiti väiksemaid tükke veel kahest flöödist, need olid valmistatud elevandiluust (mammutimõhn). 1995. a leiti Idrijca orust Lääne Sloveeniast ka