"La finta giardiniera" puhul veel üks tehniline paratamatus. Nimelt kestab ta kokk u kolm tundi. Etenduse kestus 3t 15min 18-aastase Mozarti kirjutatud ooper räägib põneva armastusloo markiis Violantest. Violantet pussitab tüli käigus tema kallim, krahv Belfiore. Krahv põgeneb ja Violante jääb ime läbi ellu. Ta kehastub lihtsaks aednikuneiuks Sandrinaks ning suundub koos oma ustava teenriga krahv Belfiore otsingutele, keda ta oma hinges ikka veel armastab. Muusikanumbrid on itaalia keeles, vahetekstid eesti keeles. 2-vaatuseline EMTA ooperistuudio diplomietendus koostöös EMTA sümfooniaorkestriga. Lavastaja: Thomas Wiedenhofer (Saksamaa) Dirigent: Risto Joost Osades: Arete Teemets, Andrei Valikov, Simo Breede, Aleksander Arder, Kati Jaanimäe, Kristel Jõesaar, Ülle Pootsmaa, Sirje Vasmann, Anne Prommik, Tiit Kaljund, Aare Kodasma, Ivo Onton, Eeva-Liisa Hartemaa, Bai Jie, Yin Jie
seisusest tegelane on aadlikust moraalselt kõrgem või temaga vähemalt võrdne. Ainestiku valikut mõjutas ka inglise sentimentalism (Stern, Fielding, Richardson) nende romaanides kannatas peategelane ebaõiglase kohtlemise ja raske elusaatuse tõttu, tehes küll ka ise vigu. Õnnelik lõpp saabus sageli viimasel minutil. Niisiis on ka o.c-s ühendatud 12 põnevus ja tunded. O.c-le on iseloomulik: kõnedialoogid, lihtsakoelised muusikanumbrid näit laulud, mitte ulatuslikud aariad. Ooperi lõpus on sageli vodevill peategelaste ansambel, kus iga solist laulab ühe salmi ja koos lauldakse refrääni (see on vodevilli teine tähendus; niisugune vodevill on näit ka Mozarti singspieli ,,Haaremirööv" lõpus). O.c-d esitati teistes teatrites kui prantsuse muusikalist tragöödiat (tragédie lyrique), viimasel oli privilegeeritud seisund ja paremad finantsilised tingimused (koor, ballett, orkester, uhke lavakujundus). O
tegelane on aadlikust moraalselt kõrgem või temaga vähemalt võrdne. Ainestiku valikut mõjutas ka inglise sentimentalism (Stern, Fielding, Richardson) nende romaanides kannatas peategelane ebaõiglase kohtlemise ja raske elusaatuse tõttu, tehes küll ka ise vigu. Õnnelik lõpp saabus sageli viimasel minutil. Niisiis on ka o.c-s ühendatud põnevus ja tunded. O.c-le on iseloomulik: kõnedialoogid, lihtsakoelised muusikanumbrid näit laulud, mitte ulatuslikud aariad. Ooperi lõpus on sageli vodevill peategelaste ansambel, kus iga solist laulab ühe salmi ja koos lauldakse refrääni (see on vodevilli teine tähendus; niisugune vodevill on näit ka Mozarti singspieli ,,Haaremirööv" lõpus). O.c-d esitati teistes teatrites kui prantsuse muusikalist tragöödiat (tragédie lyrique), viimasel oli privilegeeritud seisund ja paremad finantsilised tingimused (koor, ballett, orkester, uhke lavakujundus). O